Liblikad

Minu eelmise postituse õmblemistuhin päädus sellega, et korraga sai kangastest välja lõigatud nii maksikleit kui seelik. Kleiti esitlen mõni järgmine kord, kuid seelik on siin. 

Tegelikult läksin kangapoodi kindla ideega, et seelik peab saama suuremustriline ja kahevärviline. Eelistatuim variant oli valge põhja peal sinised lilled. Teate küll, nagu mõnel sini-valgel portselanist teeserviisil. Muidugi ma midagi sellist ei leidnud. Ligilähedastki mitte. Kuna õmblemistuhin oli sees, siis ilma kangata ei saanud siiski lahkuda. Võtsin järgmise parima variandi, millel liblikad ja lilled. Kangas on pärit Abakhani kastist "puuvill ja elastaan", meenutab denimit ja on seljas mõnus. Seelik sai värvlita, mida pildilt ei tuvasta, sest noor fotograaf tegi klõpsu just siis, kui ma ennast käigu pealt sättisin. Seelik on voodriga.  

Nädala pärast algab lastel kool. Mina võtan ühe suvemälestusena kaasa jalgapäevitunud kalossid. 

Ei, mu blogi ei ole välja surnud...

Üks sõbranna küsis, et kas ma suvel käsitööd ei tee, kuna blogis haigutab sügav vaikus. Nojah, ega vist tõesti ei ole väga teinud, sest sellel aastal on ju nii ilus suvi, et seda ei saa ikka raisku lasta. Mitte et käsitöö raiskulaskmine oleks, aga lihtsalt...niipalju muud on ka teha.

Pärast hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti ei ole midagi teinud ja pean tunnistama, et midagi erilist küll mitte. Mul on talvest lõpetamata üks pitssall, millele ma ei saa kuidagi ühte otsapitsi külge silmatud. Salli lõpetamiseks on umbes-täpselt 125 silma vaja kokku silmata, aga näe, ei taha ja ei tee. Siis juulis hakkasin kuduma tütrele sokke, et kaugel see sügis ikka on, aga kuna suvetunne on veel nii võimsalt sees, siis on seegi hetkel soiku jäänud.

Kuid siiski-siiski on üks pluusike, mida ma hakkasin õmblema ja suutsin isegi lõpetada. Seda kõike ühe õhtu sees, sest nii kui oleks kahe päeva peale jätnud, oleks see ka kindlasti pooleli jäänud.

Ma ei olnud päris pikka aega midagi õmmelnud. Lihtsalt ei olnud isu. Aga nüüd tundub, et isu tuleb tagasi.

Õmblema ajendas mind lihtne põhjus. Nimelt avastasin, et Burda ajakirjal on üleval koduleht www.burdastyle.com, millelt saab mustreid alla laadida. Mina, kes ma olen aastaid õmmelnud ja tihti ka Burda lõikeid kasutanud, ei olnud sellest mitte kuulnudki. No ja siis suure õhinaga valisin sealt katsetamiseks ühe tasuta lõike. Üks versioon siin ja teine siin. Kuna selles ei olnud mitte midagi keerulist, siis ühe õhtuga ta valmis saigi. Muutsin lõiget vaid niipalju, et sirge kehaosa asemel lisasin puusale laia kummilindi, mille 5 reaga kinni vuristasin. Mulle meeldis nii rohkem, kui sirgelt kukkuv variant. Aga sellest muudatusest nende piltide pealt aimu ei saa. Üksi kodus olles on ikka väga raske ennast nii pildistada, et kõik peal oleks.

Muidu nokitsen käsitööd hoopis aias teha: rohin, istutan ümber, kastan, naudin saaki jne. Kuna otsustasin enda aiamaa pisut ümber organiseerida, siis meisterdasin ka 5 peenrakasti. Päris ise, ilma meeshinge abita, sest tal oli niigi tööjärg juba ees. Aga kes väga tahab, saab ikka tehtud.

 Mees vedas järkamissae lauale valmis, eraldas vanadest ehitusjääkidest mulle natuke laudu ja töö võis alata. Ära sai kasutatud vanad punnlauad, mis pärast tõrvaõliga katmist ehk mõned aastad ikka aiamaal vastu peavad. Nagu pilt tunnistab, sai isegi lapstööjõudu ära kasutatud. 

Aga ma olen nii rahul, et isegi vill, mis haamriga töötamisest tekkis, tundus seekord kuidagi oma ja hää.

Loodetavasti meeldivad kastid ka mu taimedele.

Glasuurid...

Viimaste glasuurikatsetuste tulemusel on mu linnukollektsioon päris tõhusalt suurenenud :)

Kui tolles postituses lahkasin BOTZ glasuuride proovitöid, siis nüüd sain kätte ARS-i omad: v.valge ja kollane kristall. Kollane kristall oli üldse esimene kristallglasuur, mis minu kätte sattunud.

Kuna glasuuride käitumise kohta ei olnud mul vähimatki aimu ja glasuuripõletuse  (1240 C) aeg lähenes kiiresti, sai proovitud neid toorele savile pintsliga ja sisse kastes.

Allpool lahkan tulemusi, et märk maha jääks. Hea endal siin spikerdada, kui mälu peaks alt vedama.

V.valge: süda ja lind glasuuritud pintsliga 2x, savitükk kastetud glasuuri 10 sekundiks.
Mis ma oskan öelda: õhukeses kihis sümpaatne pruunikas, paksemas kriitvalge. Mulle meeldivad mõlemad versioonid. Selge on, et pintsliga ühtlane pealekandmine on väljakutse. Sissekastetud tükk on käitunud minu jaoks ootamatult, sest ootasin just siit väga ühtlast tulemust.



Kollane kristall: väga huvitav glasuur. Minu silmis ilus eelkõige horisontaalpindadel ja paksemas kihis.
Vertikaalsel pinnal pigem kollakas liivataoline sade. Linnud ja südamed pintseldatud, savitükid sissekastetud (2x ja 1x). Vasakpoolne lind pintseldatud 2x ja siis kuiva pintsliga maha hõõrutud - tulemus ei meeldi.
Parempoolne lind 2x pintseldatud. Kõige ülemine foto nendest kolmest on linnu glasuur lähivaates.
Vasakpoolne süda pintseldatud 1x, parempoolne 2x.

V.valge ja kollane kristall koos: katsetasin, mis need koos teevad.
Tulemus on üllatav ja ilus. Väga meeldib. Natuke vintage minu jaoks.

Prooviks tehtud kausike, mis seest sai kollase kristallglasuuri (valasin sisse ja keerutasin). Tulemus meeldib. Kui teile tundub, et kausi põhjas on mingisugused tükid, siis nii see on. Põletuses purunes ese, mis oli kausi kõrval ja selle tükid maandusid kaussi.

Sama kausike väljaspoolt kaetuna v.valgega. Peale kantud pintsliga 2x. Kiht on õhuke ja liivakarva. Paksemas kihis valkjas.

Eelmisel korral kripeldama jäänud BOTZ pintselglasuur "kraklee". Ei saanud rahu ja proovisin uuesti. Seekord savitükk kastetud 3x glasuuri. Kiht sai peale nii paks, et kippus tükkidena maha tulema. Siiski suutsin seekord praod kätte saada :) Tulemus ei ole küll veel see, mis ma ootan, kuid katsetan edasi.

Suve nautimiseks...

Suvi on täies hoos. Nii mõnus! Maal olles ärkan hommikul teistest varem, et teha kohvitassiga tiir aias. Vahel ei malda kohvi valmimist oodatagi ja lähen selleta. Nopin lible lillepeenrast või umbrohu põllumaalt ja päev saab hea alguse.

Ma olen viimase nädala jooksul juba kaks korda mõlgutanud mõtet, et sellist lõhna, nagu Eestimaa suvel, ei ole kusagil. Ärkad sa siis Lätis, Soomes, Itaalias või Mehhikos - Eestimaa lõhn on kordumatu ja lummav. See on Eesti lõhn, mitte suve ega lillede oma, Eesti oma. Ja sellel aastal on see ninas ootamatult tugevalt.

Nende hommikute-päevade-õhtute lummuses ei kipugi väga käsitööd tegema. Selle traditsioonilises mõttes, sest rohimine on ju ka käsitöö :) Pigem toimetad aias või kulged rannas või kusiganes mujal ja võtad meie lühikesest suvest maksimumi.

 

Suve, kohvi ja külma joogi natumiseks õmblesin kangajääkidest kaks linikut. Roosa tegemiseks kulus jupike tooli tegemisest ülejäänut ja sinise jaoks üks taaskasutuse kardin ning lapsepõlvest pärit sitsiriba.

Ühe suve nautimiseks on nüüd laudlinad olemas :)

Kena suve Sullegi!

Mariale...For Maria

Mariale...südamest.

For Maria...from the heart.

Ja rohkem sõnu ei olegi vaja...

No need for more words...