Ei, mu blogi ei ole välja surnud...

Üks sõbranna küsis, et kas ma suvel käsitööd ei tee, kuna blogis haigutab sügav vaikus. Nojah, ega vist tõesti ei ole väga teinud, sest sellel aastal on ju nii ilus suvi, et seda ei saa ikka raisku lasta. Mitte et käsitöö raiskulaskmine oleks, aga lihtsalt...niipalju muud on ka teha.

Pärast hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti ei ole midagi teinud ja pean tunnistama, et midagi erilist küll mitte. Mul on talvest lõpetamata üks pitssall, millele ma ei saa kuidagi ühte otsapitsi külge silmatud. Salli lõpetamiseks on umbes-täpselt 125 silma vaja kokku silmata, aga näe, ei taha ja ei tee. Siis juulis hakkasin kuduma tütrele sokke, et kaugel see sügis ikka on, aga kuna suvetunne on veel nii võimsalt sees, siis on seegi hetkel soiku jäänud.

Kuid siiski-siiski on üks pluusike, mida ma hakkasin õmblema ja suutsin isegi lõpetada. Seda kõike ühe õhtu sees, sest nii kui oleks kahe päeva peale jätnud, oleks see ka kindlasti pooleli jäänud.

Ma ei olnud päris pikka aega midagi õmmelnud. Lihtsalt ei olnud isu. Aga nüüd tundub, et isu tuleb tagasi.

Õmblema ajendas mind lihtne põhjus. Nimelt avastasin, et Burda ajakirjal on üleval koduleht www.burdastyle.com, millelt saab mustreid alla laadida. Mina, kes ma olen aastaid õmmelnud ja tihti ka Burda lõikeid kasutanud, ei olnud sellest mitte kuulnudki. No ja siis suure õhinaga valisin sealt katsetamiseks ühe tasuta lõike. Üks versioon siin ja teine siin. Kuna selles ei olnud mitte midagi keerulist, siis ühe õhtuga ta valmis saigi. Muutsin lõiget vaid niipalju, et sirge kehaosa asemel lisasin puusale laia kummilindi, mille 5 reaga kinni vuristasin. Mulle meeldis nii rohkem, kui sirgelt kukkuv variant. Aga sellest muudatusest nende piltide pealt aimu ei saa. Üksi kodus olles on ikka väga raske ennast nii pildistada, et kõik peal oleks.

Muidu nokitsen käsitööd hoopis aias teha: rohin, istutan ümber, kastan, naudin saaki jne. Kuna otsustasin enda aiamaa pisut ümber organiseerida, siis meisterdasin ka 5 peenrakasti. Päris ise, ilma meeshinge abita, sest tal oli niigi tööjärg juba ees. Aga kes väga tahab, saab ikka tehtud.

 Mees vedas järkamissae lauale valmis, eraldas vanadest ehitusjääkidest mulle natuke laudu ja töö võis alata. Ära sai kasutatud vanad punnlauad, mis pärast tõrvaõliga katmist ehk mõned aastad ikka aiamaal vastu peavad. Nagu pilt tunnistab, sai isegi lapstööjõudu ära kasutatud. 

Aga ma olen nii rahul, et isegi vill, mis haamriga töötamisest tekkis, tundus seekord kuidagi oma ja hää.

Loodetavasti meeldivad kastid ka mu taimedele.

Targu talita

 

 

Vaat mis elu ette veeretab :)

See vidin jõudis leheveergudele.

 

Life is full of surprises.

My sock needle holder got published.

 

 

 Aga nüüd tagasi lillepeenraid rohima...

 

But now, back to the garden...

 

Kuidas ma kardinapuust sukavardahoidiku tegin...Sock needle holder

Mõnda aega tagasi juhtusin lugema Ülle blogis sünnipäevapostitust , kus toimumas väike loosiratas. Paraku juhtusin ma seda lugema siis, kui kuupäev juba kukkunud oli. Tavaliselt ma loosiratastes ei osale, sest olen "näääh, jälle ei vedanud" tüüp. Ma ei ole vist kunagi midagi kuskil võitnud. Aga seekord oleks väga tahtnud, sest see sukavardahoidik, mis Üllel seal oli, on olnud mu ammune unistus.

Esimest korda nägin sellist asja oma 3-4 aastat tagasi netiavarustes. Jube põnev ja asjalik vidin. Tookord otsisin seda tikutulega nii ja teistsuguse nimega taga, aga miskit asjalikku ei leidnud, peale ühe lehe. Kui õigesti mäletan, siis see leht. Kahtlemata on seal väga kihvt valik, kuid hind tundus mulle pisut "too much". No ja sinnapaika see siis jäi.

Kunagi hiljem jooksis see teema mul uuesti läbi ja siis pakuti sarnast vidinat ka Etsys, aga selgus, et kõik juba ära müüdud.

Nüüd siis tõi Ülle selle teema jälle päevakorda. Kommentaaridest aga selgus, et temalt seda hetkel tellida ei saa. Aga minu mõte oli ärevaks aetud ja otsustasin midagi ise välja mõelda. Natuke nuputamist ja pähe kargas mitu erinevat asja, millest seda teha. Kõige operatiivsem oli tollel hetkel - kardinapuu.

Ostsin  110cm pikkuse Sunoreki U-kardinasiini kompleti, millel lisavidinad kaasas. Hind 3.75. Nende vidinate hulgas on 2 otsakorki, mis sobivad ideaalselt sukavardahoidiku tegemiseks. See konkreetne siin oli metallist.

Mees lõikas relakaga õige pikkuse välja, mina viilisin lõikepinnad ja nurgad siledaks, panin otsakorgid paika ja voilaa - sukavardahoidik ongi valmis! Töö kiire ja korralik. Ma olen sellega tõeliselt rahul! Ilmselt on saada ka plastmassist kardinasiine, millele sarnased korgid käivad. Siis ei peaks relakat üldse kasutama.

Ja muide, tasub kohe teha kaks hoidikut, sest enamik meist koob kindaid-sokke ikkagi kaks korraga.

Kunagi olen Sunorekist ostnud erinevate kardinate tegemiseks detaile. Ma olen täiesti kindel, et ka neid otsakorke saab seal eraldi tellida, sest siis saab ühest siinist kohe mitu hoidikut teha.

Head meisterdamist!

Aga Ülle, kui Sa peaksid kunagi oma mehe ikkagi sinnamaale saama, et ta sama asja ka puidust treib, siis ma loodan, et kuulutad seda kõva häälega enda blogis ka :))

Selline tootesilt ehtis ostetud kardinasiini.

Komplektis on kardinasiin koos muude vidinatega, sealhulgas kaks otsakorki, mida vaja lähebki.

20cm pikkuste varraste jaoks lõika 1-2mm pikem siinijupp. Kuna relakaga lõigates jääb lõikepind
karvaseks, siis tuleb see korralikult siledaks viilida, et kudum sinna takerduma ei jääks.

Libista pooleliolev töö siini otsast sisse ja pane kork peale.

Nüüd pole karta, et kotis kaasas kandes silmad varrastelt maha jookseks.

Kes tahab, võib korgid ka omavahel ühendada, et miskit kaduma ei läheks.

Karp - jälle...A box - again

Ei saa veel karbitegemisest küll. Nii hea on suuremate tegemiste kõrval üheks õhtuks mõtted rändama saata ja kätel käia lasta. Hea nokitseda ja lühikese ajaga tulemust näha. Karp on kaetud kangaga, mille kunagi leidsin Abakhanist. Tundus nii siiras, õrn ja ehe, et ei saanud ostmata jätta. Kinnituseks vaid seotav atlaspael.

Seekord sai lisaks karbile uue välimuse ka üks topsik, kus hoian käsitöö pudi-padi. Tegelikult oli topsikul peal tumesinised kirjad, mis esialgu jäid kangast läbi kumama. Katsin siis topsi kõigepealt valge paberiga ja alles siis kangaga. PVA-liimi abil jäi kõik kenasti püsima. 

Karbi mõõdud: L11xS10xK5cm.

Can't get enough of box making.

This box is covered with fabric that I bought ages ago from a local store.
Measures: 11x10x5cm.

Maagiline 3...Magical 3

Selle karbi tegemiseks oli 3 põhjust:

1. tütarlapse tungiv soov, et tema peab ka ühe karbi saama;

2. minu tungiv soov, et karbitegemine meelest ei läheks;

3. ühe kangajupi tungiv soov lõpuks kasutusse saada.

Head põhjused kõik ja nii see karbitegu ette võetud sai.

Tegelikult lausa 3 karbi tegu, sest just niipalju neid papist välja lõigatud sai, aga teised ei ole veel valmis.

Selgus, et ei olegi meelest läinud ja tundus 3 korda lihtsam, kui õpitoas.

Lisaks läks aega 3 korda vähem, kui õpitoas.
Järelikult - kõik ei ole veel kadunud :)

Karbi 3 strateegilist mõõtu: L12xS11xK4cm.



There was 3 reasons to make that box:
1. my little girl's desire to get her own box;
2. my desire to make sure that I won't forget how to make a box;
3. this fabric's desire to be, finally, useful.  

All good reasons. 
I cut out 3 boxes, but other ones are not done, yet.
I was happy to realize that I hadn't forgotten how to make them.
And it seemed 3 times easier that at the workshop.
And it took 3 times less time that at the workshop :)

3 strategical measures of this box: W12xD11xH4cm.

Karbi valmistamise õpituba...Box making workshop

Laupäeval õpetas Viki Pärnus karbi tegemist ja köitmist. Jõudsin sinna ligadi-logadi täiesti viimasel minutil, sest igasuguseid imelikke asju tuli tollel hommikul ette. Üks oli see, et ootamatult pidin kaasa võtma ühe oma järeltulevast põlvkonnast, kes on küll meeletu meisterdamishuviline, kuid vanuseliste iseärasuste tõttu väsib siiski lõunaks ära. Seetõttu pidin loobuma köitmisest, sest väike inimene vajas kosutavad puhkust - kõik need värvilised paberid, pliiatsid, liimipulgad ja muu ahvatlev kraam väsitavad ju tütarlapse väga ära :) Lisaks tungiv vajadus teha emale selgeks, et pappi peab kohe ja täna minema ostma, sest tema ju ei saanud endale karpi. Aga hakkama saime ja karbi saime ka ja tirts sai midagi veel :) Väga mõnus tegemine oli.

Peab kodus kiiresti mõned karbid valmis tegema, siis ei lähe detailid meelest ära.

On Saturday I attended at the box making workshop by Viki in Pärnu. I really enjoyed it and intend to make few more at home. Viki taught us how to plan the box, how to cut and assemble it, how to decorate and so on. It was a great workshop.  

 



  Kuna ühed väikesed näpud tahtsid pidevalt kaasa meisterdada, aga kahe karbi tegemiseks aega nappis, siis sai "jooksu pealt" tehtud midagi lihtsalt ilusat. Minu arvates oli see sobilik kuhugi riputamiseks. Laps arvas, et see on sobilik ainult kaela riputamiseks...ja nii ta läkski :)

I had to take my little girl with me and therefore I made something for her too. It gave her an opportunity to do little gluing and decorating too :) She also liked that workshop.