Kevadeootus

Ega muidu saaks arugi, et kevad peab tulema, kui kummikuid ei maaliks.

Pärnu kandis on öösiti endiselt 8-15 kraadi külma.

Isegi päeval tõuseb temperatuur plusspoolele vaid tänu säravale päikesele.

Varjus ei taha lumepiir sugugi taanduda.

Aga üks kord ta tuleb niikuinii :-)

Kuigi - no ei jõua enam ära oodata...

Lilleline postkast...A letter box with flowers



Talv on selleks aastaks läbi. Olgu see nüüd selge ja fotograafiliselt tõestatud, sest nüüdseks on vast kõik juba oma kelgud kuuri taha järgmist hooaega ootama seadnud.

Winter is definitely over. Let it be clear and photo-documented, as I hope that all sleds are put away.

Tegelikult on sellel aastal saanud seda kevadet ikka pikalt oodata. Kuidagi ei lähe soojaks ja tuuled on külmad. Ei mäletagi teist nii vinduvat kevadet. Kui ma vahel õhtuti jalgrattaga sõitmas käin, siis annab kevadest märku aedades siblivad-sehkendavad inimesed ja kaugelelevivad grillilõhnad. Tõsi küll, et grillijad on enamast aiatoolis kõveras, tekk ümber. Aga ikkagi - kevad! Kõik see melu on nii mõnus. Siblin-sehkendan minagi - vahel näpud mullas, vahel näpud kullas (loe: värvides). Viimati värvisin taas postkasti. Sokutati teine mulle koos mustrisoovidega ja paluti tähtsaks päevaks valmis teha. Nüüd kuulutan - tehtud! Eks ma olen neid maalinud ju varemgi, aga seekord sooviti just palju sinist ning suurt punast lahtist õit. Jällegi - tehtud! Loodetavasti naudib saaja seda täiel rinnal, kui enda aias esimest kevadist grilli teeb - ehk ei pea siis ka enam tekki ümber võtma.

Spring is very windy and chilly this year. I painted another letter box while expecting warmer days . It is a gift and hopefully the new owner is satisfied.

Lillelist ja grillilõhnalist suve Sinulegi!

Have a nice summer! Hopefully it will arrive soon.

Kolmas kast...The third box

Lubatud - tehtud. Ma allusin täielikult provokatsioonile, millest juttu siin ja seal ning värvisin ka kolmanda kapi ära. Seekord siis elektrikapp. Mustriks moonid, karikakrad, liblikas ja minilepatriinud. Viimane mainitud element annab põhjuse lugeda see töö ka Isetegijate Maasikate ja lepatriinude projekti osaks.

The third box is done. I obeyed the provocation, mentioned here and there, and painted the third box with papavers, daisies, butterfly and mini-ladybugs.



Piltidele klikates avanevad nad suuremalt
Click the pictures to see them larger



Seekord tegin väikese kavandi ka paberile ette. Ei tahtnud teha Muhu mustrit, sest seda juba küll olnud, ja seepärast paigutasin ka pildi elemendid pisut teisiti.

This time I made a little draft trying to avoid copying Muhu pattern.

Tehniline poolt: Tulipi Slick sarja värvid sinine, punane, roheline, kollane ja valge.

Painted with Tulip´s Slick: blue, red, green, yellow and white.

Päikeselaigud on ehtsad, neid mina ei maalinud :o)

Sunspots are real, I didn´t paint them o:)

Ja selline ta siis saigi. Viimane "kast" minu maakodus.

So, this is it. The last box in my country home is painted.

Diana, millal tuled? :o)))

Lepatriinud ja maasikad

... on praegu Isetegijate toimuva projekti pealkiri. Otsustasin osaleda, kuna mõned lepatriinuideed olid mõttes mõlkumas. Ütleme nii, et maasikaid sõin seekord vahukoorega kõrvale :o)

Esimene selleteemaline töö on järgmisel pildil.




Suur ja veelgi suurem - ehk ei viida teeäärest minema :)



Eelmisel suvel värvisime lastega väikesi lepatriinusid, kes siis lillepeenardele või mängudesse oma koha leidsid. Sellel suvel otsustasime asja kohe suurelt ette võtta. Aivi eraldas meile oma suurest kivihunnikust kaks eksemplari, millest väiksemat ma isegi liigutada suutsin. Suurema plaanis mees 5m kaugusele auto pagasnikusse viia, kuid pärast esimest tulutut tõstet tagurdas siiski auto kivi juurde :)

Värvitud nad igal juhul said ja nüüd tervitavad möödujaid postkasti juures. Kui naabrimees laupäeval traktoriga mööda sõitis, siis märkasin, et ta jäi päris vaatama, et mis asja...

Tehniline info: Punane ja must värv lastud segada K-Rautas HansaSokkel värvile. Valget läheb nii vähe, et selleks kasutasin valget tuubiakrüüli.




Postkastivalvurid :)



Lepatriinuteemalised projektid aga jätkuvad - hetkel on siia postitamist ootamas veel kaks. Nagu heas seebiseriaalis, näitan väikest katkendit järgmisest osast :o)

Tüütuseni Muhu mustrit :) ...Fed up with Muhu pattern :)

Küll küllale liiga ei tee. Nii vähemalt räägitakse, kuid mulle tundub, et teeb küll. Kui ühte asja ikka liiga palju saab, siis nii ongi. Minu "Muhu mustri karikas" hakkab praeguseks perioodiks täis saama :)



Väike kingitus kevadisele aiastoimetajale



Nagu eelmises postituses lõõbitud sai, on mul hoovil veel 2 kandilist kasti, mille peale saaks maalida midaiganes. Üks on tööstusvoolu ja teine tavaline elektrikapp. Esialgu arvasin, et ainult lõõpimiseks kogu see teema jääbki, aga siiski-siiski, on nüüdseks lisaks postkastile maalitud midagi Muhu mustri sarnast ka tööstusvoolukapile. Seega, Diana, kaks tehtud ja üks jäänud - pead hakkama ennast vist vaikselt minu poole sättima :o)

Kusjuures posti küljes kinni oleva kasti värvimine on ebamugavam küll - vähemalt minusugusele "pühapäevajoonistajale". Kääna ja pööra ennast sajas erinevas poosis, et värskele värvile pihta ei läheks ja midagi ära ei rikuks. Selle kasti maalisin kahes etapis, kuna esimene kord sai aeg otsa. Teisel korral paistis aga lauspäike kastile ja sooja oli üle 20kraadi. Värv kuivas hetkega pärast pintslitõmmet ja mingisugusteks parandusteks ei jäänud absoluutselt mingisugust võimalust. Muster ja kombinatsioon on täielik omalooming ning tehtud ilma ettejoonistamiseta. Enesekriitikaks võin öelda, et on kaks detaili, mida vaimusilmas oleksin teisiti näinud, kuid paraku nii juhtub, kui kõik sünnib "käigu pealt".

Ja kuigi ma juba ütlesin, et minu "Muhu mustri karikas" hakkab hetkel täis saama, arvan siiski, et peaks selle viimase kapi ka ikka üle võõpama...

Diana, kas valid juba kuupäeva...?

Igav postkast...Boring letter box



Kased on meil juba lehtes



Ühel kenal kevadpäeval teatas Mees, et meie maakodu postkast on igav... Vot see oli üllatus! Mitte see, et postkast täiesti tavaline igav roheline kast oli, vaid see, et Mees seda märganud oli - seda igavust. Tõele au andes tuleb tunnistada, et tegelikult rääkis ta seda juba eelmiselgi aastal, et meie postkasti ja selle ümbrusega peaks midagi ette võtma, et kuidagi igav on... Nojah, postkasti ja selle posti, mille külge seesama postkast kinnitub, huvitavaks muutmine ei olnud tõesti minu prioriteet nr 1. Tegelikult ei olnud ta isegi minu Tegemist Ootavate Tööde nimekirjas. Uskuge mind, sinna mahub mustmiljon muud asja, kui igava postkasti mitteigavaks muutmine.

Aga nojah, kui ikkagi Mees juba tähelepanu juhtis, et asi on igav, siis tuleb ikka natuke mõtelda, et mis nüüd siis saab, kas:

1. nendin fakti, et on jah igav ja naasen muude tegemiste juurde;

2. eiran fakti, et on igav ja väidan veendunult vastupidist;

3. võtan midagi selle igavuse osas ette.



Kummalisel kombel on minu jaoks
karikakarde joonistamine alati väljakutseks.
Pealtnäha lihtne lill, kuid seda lihtsust ongi
raske usutavalt edasi anda.



Mingil segasel ajendil otsustasin 3. variandi kasuks ja lükkasin kõik teised tegemist ootavad tööd pisut edasi. Muhu mustriga kalossid jalas jalutasin postkasti juurde. Tudeerisin teda seitsmel erineval moel ja pidin Mehe arvamusega nõustuma, et ühes rohelises ümarpalgi külge kinnitatud postkastis pole tõesti midagi huvitavat. Täiesti tavaline, nagu enamustes taluväravates, sissesõiduteede või maanteede ääres. Kusjuures ma näen seda postkasti ikka väga tihti, aga varem ei olnud tema igavus mind põrmugi puudutanud. Kuna perekonda kuuluvad kahejalgsed tegelinskid mind juba häälekalt nõudsid, siis fakti nentimiseks see tookord jäigi. Ma käisin veel mitu korda, Muhu mustriga kalossid jalas, selle postkasti juures ennem, kui ilmselge vihje jalgadelt pähe jõudis  - ma teen postkastile ka Muhu mustri peale! Ehee, mulle tundus, et ma olin ikka väga hea mõtte peale tulnud :) Kuid mõttest üksi on ikka vähe ja nii venis see maalimise asi umbes kuu jagu edasi, kuni lõpuks läksin ja kruvisin selle kasti sealt posti küljest maha ja pistsin auto pagasnikusse. Ühel õhtul linnas hakkas idee peas tiksuma ja mõtlesin, et nüüd on õige hetk käes. Paraku ei olnud mustrit veel mõttesse moodustunud. Vaatasin erinevaid raamatuid ja materjale, aga miskit helget ei sähvatanud. Ja nagu minu puhul tihti juhtub, hakkan ma asja otsast "harutama" ja vaatan siis, mis sinna otsa külge tuleb. Ma tahtsin kindlasti teha ühte suurt ja mõjuvat motiivi, milleks valisin punase mooni ning selle ümber püüdsin luua mustri, mis oleks värvikirev ja hea kompositsiooniga. Mulle endale tulemus meeldib ja Mees kiidab ka takka :) 

Parakui sai aga taas kinnitust fakt, et annad näpu, võtab käe... Nimelt, ühel kenal hommikul kohvi rüübates vaatas Mees ainitise pilguga aknast välja meie tööstusvoolu "kapi" poole, mis ühe teise posti külge kinnitatud ja teatas, et ma võiksin ju sinna peale ka midagi maalida :o) Ma pakkusin siis "lahkelt", et meil on ju väljas veel üks elektrikapp, mis kinnitatud veel ühe posti külge ja sinna saaks ka ju midagi peale maalida...Mees vaatas mind, näos suur ja siiras rõõm ning nentis, et selle peale ta kohe ei tulnudki...

Aga minu pakkumise peale, maalida ka talle ühed vahvad mehise mustriga (mitte Muhu mustriga) kalossid, ootan ma siiani vastust... :)

Tehnilist infot ka: Maalitud Tulip´i sinise, kollase, punase, rohelise ja valge värvi ning laste tagant pätsatud suvaliste pintslitega, mida vastavalt vajadusele kääridega otstest pisut peenemaks kärpisin.




Ja nii ta seal seisabki, tervitamas möödujaid
ja hoovipöördujaid.



I painted Muhu pattern on my letter-box. I did it because My Other Half discovered that our country home letter-box looked boring. Surprise-surprise! It wasn´t surprising that it looked boring, but the fact, that he noticed it, was :) So, I inspected it in seven different ways and after some time decided to adorn it with Muhu pattern. The same pattern that I had previously used on galoshes, but in different combination. It took me a while to decide how my pattern should look like this time. So, now we have painted letter-box, that is not so boring anymore.

Made with Tulip´s paints and some brushes that I filched from my kids while they were sleeping :o)

Kaloss...Galosh

Pärast mitmepäevast palavikku, pikaliasendit, nõrkust ja totaalset minnalaskmise tunnet ärkasid esimesena elule käed. Alguses vaid selleks, et seliliasendist kangeid kohti mudida, hiljem juba mõttekoha kratsimiseks. No ja kui sa juba kratsid, siis hakkab ju mõte ka liikuma. Liikuski igasugustel radadel, kuid kuna jalad juhatasid pidevalt keha sinna, kus istuvat asendit sai võtta, siis esialgu pidi vaid käte abil toimetamisega hakkama saama. Vardad tundusid tõeliselt vastumeelsetena, isegi tikkimine jms tundus ei-ei. Ainuke asi, mis vähegi peas kellukese helisema pani, oli pintsel. Aivi oli juba mõned päevad enne haigust mulle värvid ja kalossid toimetanud. No ja kuna ta juba paar korda ka küsinud oli, et kas kalossid tehtud, siis oligi see esimene asi, mis näpuvahele sai. Mustrit seekord ei joonistanudki ette. Tegin kõigepealt karikakrad ja siis vaatasin, et mis sinna veel mahub. Valmis nad saidki. Kui õigele inimesele jalga lähevad, siis on omanik ka juba teada. Ilusat emadepäeva talle! (Ja-jaa, ma tean küll, et sinna on veel aega :))

Ja muide, murtudsüdamed said seekord õigetpidi peale :o)

After several days of fever and everything else that goes along with being sick, I finally felt like doing something. I painted this pair of galoshes as a present. This time I even managed to get the Dicentra´s blossoms the right side up :o)

Kalossi maalimise õpetus

(Edit: osaliselt muudetud 31.08.2011)

Nagu ma eelnevas postituses suure suuga lubasin, kirjutan nüüd siia, kuidas kaunistada kalossi värvidega. See, et tegu on Muhu mustriga, oli minu enda soov. Tegelikult on neile võimalik ju kõike peale maalida.

Loodan, et kellelgi on sellest õpetusest abi ja ta saab endale mõnusad jalanõud auraval suvisel hommikul kastemärjas rohus kõndimiseks...

Vaja läheb:
- kalosse või mis iganes muud kummist jalanõud
- paberit ja pliiatsit kavandi tegemiseks
- erineva suurusega pintsleid
- kummile sobilikke värve
- vett pintslite pesemiseks
- alust värvide segamiseks
- märga salvrätti või riidetükki untsuläinud värvi mahapühkimiseks
- head tuju ja julget pealehakkamist

Ja siis võid peale hakata:

Kavand paberil peegelpildis.

1. Joonista meelepärane muster paberile. Jälgi, et muster oleks peegelpildis, muidu ei tule jalanõud ühesugused (kui see just taotluslik ei ole). Kui soovid, võid kavandi ka pliiatsitega ära värvida, kuid vajalik see ei ole.

Puhtad kalossid

2. Võta jalanõud pakendist ja pühi korralikult puhtaks, et eemaldada tolm või muu mustus.













Mustri märkimine kalossile


3. Võta mingi alus ja vajuta sinna törts valget värvi. Võta kõige peenema pintsliga värvi ja kanna kavandit jälgides muster kalossile. Ära joonista välja kõiki detaile, kuid märgi ära detailide asukohad, et kalossid ühesugused tuleksid. (Edit: hilisemad katsetused on näidanud, et tavalise "tintenpenniga" saab ka mustrit peale kanda.)

Valge värviga kavandilt
mahamärgitud muster.

 4. Kui oled ka varem pintslit käes hoidnud, siis ei peaks kogu mustrit kalossile ette märkima. Ise plaanin järgmine kord teha valge värviga iga detaili keskkohta märgi, et muster mõlemal kalossil sümmeetriliselt paikneks. Rohkem ei oleks tõesti vaja ette märkida.








Esimene kiht värvi


5. Nüüd tõsta mingile alusele valmis värvid, millega soovid värvida. Kuna kõik värvid segunevad omavahel suurepäraselt, siis saad neid vajadusel kergesti segada. Pintsli suurus vali vastavalt detailile. Esimene kiht jääb üsna läbikumav ja mustri märkimise valged jooned paistavad sealt läbi. Värv kuivab kiiresti, mistõttu saad teise värvikihi juba mõne hetke pärast uuesti peale kanda. Võta üsna paks kiht värvi pintslile, sest muidu jääb värv läbi kumama. Asja lahendab ka rohkem kui 3 värvikihi pealekandmine, kuid see on tegelikult liigne ajaraiskamine.

Kaks kihti värvi on peal

6. Maali kõik värvid kalossidele. Viimase kihiga pühendu detailidele ja värvinüanssidele.

Ja valmis nad ongi

7. Kui kalossid valmis maalitud, siis jäta nad 24h kuivama.

Minul võttis kogu protsess esimene kord aega üle 1,5h. Ise ka ei uskunud, et nii kaua läks...aga läks. (Edit: mõne paari järel saad juba ilmselt 30 minutiga hakkama).









Mõned näpunäited:
1. Kavandit ei pea tegema. Aga võib.
2. Kui otsustad siiski kavandi teha, siis arvesta seda, kuidas iga detail välja paistma hakkab ja paiknema peab. Muidu juhtub nii, nagu minul, et "Murtud südame" õied on tagurpidi :)) Kui seda kavandit tehes ei märka, siis värvimise faasis on juba raske midagi muuta. Minu probleemi lahendaks muidugi käte peal käimine :)
3. Värv kuivab kalossil üsna kiiresti, mistõttu on juba minuti pärastki raske midagi maha nühkida. Hoia igaks juhuks märg salvrätik või riidetükk käeulatuses. Kui kiiresti reageerid, jõuad veel värvi valest kohast maha hõõruda.
4. Varu endale erinevas suuruses pintsleid. Värv ise on suht paks ja teda lahjendada ei tasu, sest siis ei kata enam hästi ja peab väga palju lisakihte maalima. Paksu värviga ja suure pintsliga on aga väikeseid detaile raske värvida.
5. Mina kandsin igale detailile 3 kihti värvi. Kaks esimest põhivärvina ja viimase kihi vastavalt sellele, mida rõhutada vaja. Õie- või lehevarred vajavad muidugi vaid ühte pintslitõmmet.
6. Lase värvil kindlasti korralikult kuivada - 24h on hea.
7. Kandmisel pane kalossidesse lisasisetallad, muidu tunned igat muhku ja lohku, mis talla alla jääb.
8. Kaloss pidavat kõige kenam olema valge villase põlvikuga - mine vardaid ja lõnga otsima :)

Jõudu tööle!