Liblikad

Minu eelmise postituse õmblemistuhin päädus sellega, et korraga sai kangastest välja lõigatud nii maksikleit kui seelik. Kleiti esitlen mõni järgmine kord, kuid seelik on siin. 

Tegelikult läksin kangapoodi kindla ideega, et seelik peab saama suuremustriline ja kahevärviline. Eelistatuim variant oli valge põhja peal sinised lilled. Teate küll, nagu mõnel sini-valgel portselanist teeserviisil. Muidugi ma midagi sellist ei leidnud. Ligilähedastki mitte. Kuna õmblemistuhin oli sees, siis ilma kangata ei saanud siiski lahkuda. Võtsin järgmise parima variandi, millel liblikad ja lilled. Kangas on pärit Abakhani kastist "puuvill ja elastaan", meenutab denimit ja on seljas mõnus. Seelik sai värvlita, mida pildilt ei tuvasta, sest noor fotograaf tegi klõpsu just siis, kui ma ennast käigu pealt sättisin. Seelik on voodriga.  

Nädala pärast algab lastel kool. Mina võtan ühe suvemälestusena kaasa jalgapäevitunud kalossid. 

Ei, mu blogi ei ole välja surnud...

Üks sõbranna küsis, et kas ma suvel käsitööd ei tee, kuna blogis haigutab sügav vaikus. Nojah, ega vist tõesti ei ole väga teinud, sest sellel aastal on ju nii ilus suvi, et seda ei saa ikka raisku lasta. Mitte et käsitöö raiskulaskmine oleks, aga lihtsalt...niipalju muud on ka teha.

Pärast hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti ei ole midagi teinud ja pean tunnistama, et midagi erilist küll mitte. Mul on talvest lõpetamata üks pitssall, millele ma ei saa kuidagi ühte otsapitsi külge silmatud. Salli lõpetamiseks on umbes-täpselt 125 silma vaja kokku silmata, aga näe, ei taha ja ei tee. Siis juulis hakkasin kuduma tütrele sokke, et kaugel see sügis ikka on, aga kuna suvetunne on veel nii võimsalt sees, siis on seegi hetkel soiku jäänud.

Kuid siiski-siiski on üks pluusike, mida ma hakkasin õmblema ja suutsin isegi lõpetada. Seda kõike ühe õhtu sees, sest nii kui oleks kahe päeva peale jätnud, oleks see ka kindlasti pooleli jäänud.

Ma ei olnud päris pikka aega midagi õmmelnud. Lihtsalt ei olnud isu. Aga nüüd tundub, et isu tuleb tagasi.

Õmblema ajendas mind lihtne põhjus. Nimelt avastasin, et Burda ajakirjal on üleval koduleht www.burdastyle.com, millelt saab mustreid alla laadida. Mina, kes ma olen aastaid õmmelnud ja tihti ka Burda lõikeid kasutanud, ei olnud sellest mitte kuulnudki. No ja siis suure õhinaga valisin sealt katsetamiseks ühe tasuta lõike. Üks versioon siin ja teine siin. Kuna selles ei olnud mitte midagi keerulist, siis ühe õhtuga ta valmis saigi. Muutsin lõiget vaid niipalju, et sirge kehaosa asemel lisasin puusale laia kummilindi, mille 5 reaga kinni vuristasin. Mulle meeldis nii rohkem, kui sirgelt kukkuv variant. Aga sellest muudatusest nende piltide pealt aimu ei saa. Üksi kodus olles on ikka väga raske ennast nii pildistada, et kõik peal oleks.

Muidu nokitsen käsitööd hoopis aias teha: rohin, istutan ümber, kastan, naudin saaki jne. Kuna otsustasin enda aiamaa pisut ümber organiseerida, siis meisterdasin ka 5 peenrakasti. Päris ise, ilma meeshinge abita, sest tal oli niigi tööjärg juba ees. Aga kes väga tahab, saab ikka tehtud.

 Mees vedas järkamissae lauale valmis, eraldas vanadest ehitusjääkidest mulle natuke laudu ja töö võis alata. Ära sai kasutatud vanad punnlauad, mis pärast tõrvaõliga katmist ehk mõned aastad ikka aiamaal vastu peavad. Nagu pilt tunnistab, sai isegi lapstööjõudu ära kasutatud. 

Aga ma olen nii rahul, et isegi vill, mis haamriga töötamisest tekkis, tundus seekord kuidagi oma ja hää.

Loodetavasti meeldivad kastid ka mu taimedele.

Suve nautimiseks...

Suvi on täies hoos. Nii mõnus! Maal olles ärkan hommikul teistest varem, et teha kohvitassiga tiir aias. Vahel ei malda kohvi valmimist oodatagi ja lähen selleta. Nopin lible lillepeenrast või umbrohu põllumaalt ja päev saab hea alguse.

Ma olen viimase nädala jooksul juba kaks korda mõlgutanud mõtet, et sellist lõhna, nagu Eestimaa suvel, ei ole kusagil. Ärkad sa siis Lätis, Soomes, Itaalias või Mehhikos - Eestimaa lõhn on kordumatu ja lummav. See on Eesti lõhn, mitte suve ega lillede oma, Eesti oma. Ja sellel aastal on see ninas ootamatult tugevalt.

Nende hommikute-päevade-õhtute lummuses ei kipugi väga käsitööd tegema. Selle traditsioonilises mõttes, sest rohimine on ju ka käsitöö :) Pigem toimetad aias või kulged rannas või kusiganes mujal ja võtad meie lühikesest suvest maksimumi.

 

Suve, kohvi ja külma joogi natumiseks õmblesin kangajääkidest kaks linikut. Roosa tegemiseks kulus jupike tooli tegemisest ülejäänut ja sinise jaoks üks taaskasutuse kardin ning lapsepõlvest pärit sitsiriba.

Ühe suve nautimiseks on nüüd laudlinad olemas :)

Kena suve Sullegi!

1/1996

Paar kuud tagasi panin end kirja Isetegija.net foorumis Kevadise Seeliku projekti. Mõtlesin, et kavaldan iseennast üle ja saan projekti raames tehtud seeliku, mille riide ostsin eelmisel kevadel. Kuna paar kuud oli ju varuks, siis esialgu ei tormanud. Teadsin, et tähtaeg on mais ja sellest piisas, et seni tegeleda muude asjadega. Aga 9. mail hakkas kuidagi imelik tunne. Teate ju küll seda tunnet, kus sa tead täpselt, et midagi on viltu, aga mis see on, kohe pähe ei karga. No selle tundega vedasin ma õhtusse välja ja siis äkki turgatas - seelik! Kähku vaatasin projekti tingimusi ja volaa - nüüd sai kõik selgeks! Tähtaeg on pühapäeval ehk siis 3 päeva pärast. Kiire pilk kalendrisse ja juba kirjapandud tegemistesse tõi lõpliku selguse. Selguse, et seeliku õmblemiseks oli mul seesama 9. mai õhtu, sest reede ja laupäev oli juba planeeritud. Huvitav, miks mul küll ei olnud seeliku õmblemist kalendris kirjas...

Ega jäänudki muud üle, kui hakata õmblema. Kangas oli ilmselgelt olemas. Tegelikult ka mõte, millist teha, kuid vaid kasin 2 tundi, mis mul kasutada oli, ei lubanud seda käiku lasta. Seega tuli midagi lihtsamat välja mõelda.

Olin kunagi õmmelnud ühe voodriga seeliku, millel oli imelihtne lõige. Lõiget mul küll alles ei olnud, kuid Burda, millest see võetud sai, küll. Otsisin selle kähku välja ja täitsa naerma ajas, et see oli jaanuarist 1996. Jeerum, see on ju peaaegu kaks dekaadi tagasi....

Lõige sai kärmelt maha võetud. Kuna seelik ise on imelihtsa lõikega ja kasutatud kangas väikese "kribu" õiemustriga, siis otsustasin, et panen alumisele äärele punase pitsi. Tuhlasin kõik oma tagavarad läbi, kuid õiget ei leidnuki. Lõpuks otsustasin, et hüppan järgmisel päeval Kangadzunglist läbi ja jõuan selle õhtul enne maalesõitu külge õmmelda. Ja nii läkski. Reede õhtul haarasin valmis seeliku kaasa ja täna said pildid ära klõpsitud.

Järgnev on tuule poolt tekitatud pilt, mille abil võite veenduda, et õmblused on korrektsed ja kvaliteedis järeleandmisi ei olnud.

Igatahes jõudsin ma tähtajaks valmis. Tubli tüdruk. Aga projektidest hoian end mõnda aega eemal :)

Veel üks foto tõendamaks, et ikka terve seelik sai õmmeldud, mitte ainult alläär. Vabandust mitte kõige parema pildikvaliteedi pärast.



Aga kangas meeldib mulle endale kohe väga-väga!

Tagantjärele tarkus...

...on see, et seitse (vabandust, üheksa) korda mõõda ja üks kord lõika. Eelmise postituse esimese kotikesega oli nii, et ma ei mõõtnud üldse ja kohe lõikasin. Tegelikult andis olemasolev materjal ise mõõdud ette ja valida ei olnudki midagi rohkemat. Siis muidugi selgus, et kui ma vajalikud asjad sinna sisse panen, siis on kott punnis. Aga selline asi mulle ei meeldi. Otsustasin teha siis sellise, kus ennem ikka mõõtsin ka. Õnnestus. Valmis sai kott vajalikus mõõdus.

Lukk 20cm, alläär 24cm, kõrgus 16cm.



Voodriks kasutasin sama täpilist kangast, mis eelminegi kord. Liimiriide vähesuse tõttu võtsin ühe paksema puuvillase kanga, mille külge teppisin voodri korrapäraste vahedega. See andis kotile toekust juurde.

Paari koha pealt teppisin voodri ka pealisriide külge, kasutades selleks ära kanga enda mustrit. Pealiskangas on pärit ühest taaskasutuspoest, kus see oli müügil kõrvalkardinana. Täiesti uus materjal, isegi originaalsildid olid küljes. Muster imponeeris mulle kohe - selline maalt vanaema juurest - selle kõige paremas tähenduses. Kuna kangast on terve kardina jagu, siis on mul sellega seoses teisi mõtteidki.

Kosmeetikakottidest peaks nüüd mõneks ajaks vajadus täis olema :)

Jäägimajandus...Managing leftovers

Minule. Sellised värvikombinatsioonid paitavad mu silma.
For me. That kind of color combinations please my eye.

Kuna kosmeetikakott lõpetas minuga töölepingu, siis oli hädasti uus vaja värvata. Kuna võõrtöölised (loe: poekaup) mind ei ahvatlenud, siis otsustasin kodukandile (loe: isetehtule) truuks jääda ning kätel ja masinal käia lasta. Väike inventuur kangajääkides tõi selguse, et miskit nipet-näpet on õmblemistest järgi jäänud ja need nüüd käiku läksidki. Imekombel juhtusid isegi õiget värvi lukud kodus olema.

I made little pouches out of fabric leftovers. I even happened to have the right shade of zippers at home.

 

Kuigi esialgu oli plaanis teha vaid seesama sinisetäpiline-roosaroosiline variant, siis ühe noore daami tungival nõudmisel sai väärilisi kandidaate rohkemgi. Kuidagi saime omavahel puud ja maad jagatud ning nüüd on minul kaks kotti ja temal üks - see roosa ja lillekestega.

Viimasega oligi madistamist rohkem, sest ilmnes, et õhukest lillelist kangast ei kannatanud välimiseks kihiks kasutada ja seetõttu käisin ostsin Kangadzunglist käsitöövildist tükikese. Paraku oli seekord aga vildi kvaliteet alla igasugust arvestust. Võrdlesin seda eelmine kord ostetuga ja tõesti, seekordne oli nagu kehva kvaliteediga paber. Õnneks taipasin seda juba poes ja piirdusin vaid selle roosaga. Pliiatsite pesaks sobib ikka. Vildist või fliisist õmblemisega on see hea boonus, et alati ei pea tegelema ääristamisega. Vabalt saab kasutada sik-sak või lainelisi kääre. Töö kiirem ja tulemus ka vahva.

Noore daami pliiatsipesa.
Home for pencils of a young lady.

Üks sai tehtud roosilise toolikatte jäägist, voodriks minu kunagise ruudulise püksipaari jäägike. Oh aegu ammuseid...

Although I planned to make only one I ended up with three - two for me and one for my little girl.

Sellised nad siis saidki.

So, that´s how they turned out.

Võib ka ümbrikena kasutada :)

May be used as envelopes.





Padjapüürikleit...A pillowcase dress

Kleit.
Kleit tüdrukule.
Kleit kleite armastavale tüdrukule.
Kleit tüdrukule, kes ainult kleite kannakski.
Padjapüürikleit.

A dress.
A dress for a girl.
A dress for a girl who loves dresses.
A dress for a girl who would wear only dresses.
A pillowcase dress.
. 

Õlapaelad tumepunasest kandipaelast.
Käealused helepunasest kandipaelast.

Kaunistuspael kandipaelast.

Puuvillasest kangast.

Moodne muinasjutt... A Modern Fairy Tale

There was a boy, named Pants, and a girl, named Dress.

Pure love was between them and a princess.

Time flew and the princess grew.

There was no room left in those clothes - too fast she grew.

She was sad and her mother, too.

Too fast she grew... too fast she grew...

Until one day, when mother knew,

that Pants and Dress must become something new.

So, at the end, something new was in bloom,

and the princess had a Skirt named "In A Fairy Tale mood".

Elasid kord poiss, nimega Püksid, ja tüdruk, nimega Kleit.

Püksid olid alati valged ja puhtad, kui süüta inimese helged mõtted. Kleit õisi täis nagu suvepäev, malbe ja ehedalt tütarlapselik. Nii nad siis üheskoos elasid - kord kõrvuti kummutisahtlis, kord pesukorvis. Aeg ajalt lahkus üks teise kõrvalt, et veeta aega tütarlapse seltsis, kes Pükstest või Kleidist täit naudingut oskas tunda. Vahel sai kleit mõne silituse tütarlapse ema poolt, kes kiitis selle kaunist mustrit ja head kvaliteeti - ikkagi kuningriigis tehtud, Ühendkuningriigis. Nii see aeg möödus...



Eks pükstelgi on ju süda sees :o)

 

... kuni tütarlaps sirgus ning kätte jõudis päev, mil Püksid kummutisahtlist korvi rändasid, kus asjade kodu, mis järgmistele väikestele tütarlastele mõeldud. Ei läinud kaua, kui sinna rändas ka Kleit. Nii saidki Püksid ja Kleit taas kokku, lebasid seal kõrvuti ning nautisid möödunud aegade mälestusi.

 Kuid tütarlaps oli õnnetu, sest kaks ustavat sõpra ei mahtunud enam ihu ligi. Õnnetu oli emagi, nähes aja hävitavat kulgu ja tütre nukrat nägu. Kuid ükski muinasjutt, isegi mitte moodne, ei lõpe kunagi õnnetult ja nii...

heitsidki Püksid ja Kleit ühte, et lasta sündida millelgi uuel ja ilusal - lapsel, kelle nimeks sai Seelik.

Kelle nägu see laps on? Natuke ema ja natuke isa - nagu kõik lapsed...

Ja muidugi - jälle üks punkt maas mu "Ootel tööde nimekirjast".

Daaliad...Dahlias

Daaliad meeldivad mulle väga, aga ma olen loobunud oma aias nende kasvatamisest, sest igal kevadel avastan, et talveks hoiulepandud risoomid ei ole vastu pidanud ja lähevad komposti. Nüüd aga õnnestus mul leida kangas, mis need lilled mulle siiski koju kätte toob.

Dahlias are lovely flowers, but I´ve given up trying to grow them in my garden, because I find it very disappointing to see every spring that the rhizomes didn´t survive the winter in my cellar. But now I´ve found the fabric that brings these gorgeous flowers into my home.

Tundub, et padjakatted on viimasel ajal mul kuum teema. See kangas on soetatud jällegi ühel "aja parajaks tegemise hetkel" Abakhanis. See hele ja jaheda tooniga kangas sobis mu arust täpselt leevendma lõunapoolsete ruumide suvist läitsakut. Kangas kargas mulle poes kohe silma ja ostmata ta ei jäänud.

You may think by now that pillow shams are all that I´m into these days. But I really did need them. I love the colors of this fabric, these are just the right ones to cool down summer heat. This fabric immediately caught my eye and I couldn´t leave the shop without it.

Kohe oli ka selge, et ma teen rullkandiga ühendusõmbluse. Seegi kord sai kinnitust reegel, et poes ei ole just seda tooni kanti, mida just sellel hetkel vaja läheb. Mis seal´s ikka, tuli ise teha. Ostsin diagnoaalkandi paela ja puuvillast nööri ning õmblesin ise rullkandi. Paraku ei olnud ma ostnud kangast arvestusega, et sellest diagonaalkanti lõigata. Aga kandi tegemine oli väga lihtne ja kiire, mistõttu kasutan seda varianti ilmselt teinekordki.

I couldn´t find the right shade zipper, so I had to compromise.     

It was the same story with edging, so I made it myself.

Järgmine küsimärk oli lukuga - jällegi ei olnud päris seda õiget tooni. No lukku ise tegema ei hakanud ;), kuid püüdsin leida ligilähedast, aga see ei õnnestunud. Lukud jäävad tagaküljel küll enamasti märkamata, kuid ikkagi tahaks minusugune täiuseihaleja leida parimat võimalikku. Hiljem kodus alles märkasin, et luku traktor on veel omakorda teist tooni :) Aga nii ta siis seekord läks. Pealegi sain ma oma ootel olevate tööde nimekirjast ometi ühe asja maha tõmmata.

Kokku sai kolm patja, mõõtudeks 50x50cm.


These pillow shams are 50x50cm.
And I proudly announce, that now there is one item less in my To Do List.

Kangamaania

Aeg ajalt astun ma läbi kangapoest - no niisama, ajaviiteks.
Aeg-ajalt astun ma läbi kangapoest – no niisama, ajaviiteks. Sõna otseses mõttes, ajaviiteks. Vahel ma viidan nii 15-20 minutit, kui ootan kedagi või järgmisesse kohta jõudmiseks on veel aega. Pärnu suuruses linnas on see luksus olemas, sest vahemaad on ju suhteliselt lühikesed.  

No ja nii ma olin jälle ajaviiteks kangapoes. Mulle meeldib kolada restikangaste kastide vahel, sest sealt leiab aeg-ajalt tõelisi pärleid. Kuid seekord tõmbas mind hoopis puuvillaste kangaste juurde. Mulle meeldivad väga romantiliselt lillelised kangad. Sinna romantika poolele kuuluvad kahtlemata ka täpilised. Nii ma siis näppisin ja veeretasin neid kangaid seal näpuvahel, ise mõeldes, et mida vahvat neist teha võiks. Lõpuks valisin kaks välja ja seadsin sammud paelte-pitside juurde. Sealtki sai üht-teist kaasa haaratud. Kõik see värvide virr-varr paitab mu silma.

Õnneks meenus kodus tarkuseiva, et puuvillased kangad tasub enne kasutusse võtmist läbi pesta. Ival on ikka tõetera all (eesti keel on nii ilus, kas pole ;)) ja nii selguski pärast kanga kuivamist, et 10% on kangas pikkusest kokku tõmmanud. Vaat nii.

Algselt kangastus (väga teemakohane väljend :o)) mul silme ette väike patsidega tüdruk, kes suvises soojas vihmas naeru lagistades lombist lompi hüppab. Tüdrukul on jalas number suuremad kummikud ja kuigi äsjasadanud vihmast langevad veel viimased piisad tema kleidile, paistab pilve tagant juba sillerdav päike, mis värvilise kleidi värvid särama lööb.  

Näis, kas sellest saab kleit patsidega tüdrukule või midagi hoopis muud. Õhus on päikest ja äikest. Eesti suvi on ikka nii ilus…kuigi külm…vähemalt tänavu…

Uus padi...A new pillow

Nüüd sai siis teine padjake ka pildile püütud. Olen jällegi tulemusega rahul. Seda eksemplari oli isegi raskem tikkida, kuna lillemotiiv on üsna suur (ca 25cm). Komplekt on koos ja see "projekt" sai läbi. Aga õmblusmasina all on juba uus asi ootamas. Aga see ei seondu üldse tikkimisega :)

Today I´m presenting my second pillow. Again, I´m very pleased with this one as well. I must admit that this one was even harder to make, as the flower motif is quite big (ca 25cm). Now I have two and I call this little "project" finished. The new one is already waiting for it´s time at the sewing machine. But that one has nothing to do with embroidery :)

Motiivi suuruseks on ca 25cm
Motif is about 25cm

Kokkuvõtteks ütlen, et kõik see tasus ennast kuhjaga ära. Tuletasin uuesti meelde mähkpistes (no ja nipet-näpet midagi veel) tikkimist. Sai proovitud nii tikkimisrõngaga kui näpu vahel. Igatahes - tikkimine on nauding!

Nagu te alljärgnevast pildiseeriast näha võite, ei suutnud ma kuidagi valida, milline foto läheb ja milline jääb. Seega - neid sai siia mitu :)

This project absolutely payed off. And as you can see, I couldn´t decide which photo stays and which goes, so - you have an opportunity to enjoy few of them :)



Originaal ja koopia





Sõbralikud naabrid :)
Friendly neighbours :)



PIP Collection ja padjakatted...PIP Collection and pillow shams

            
 

Mulle meeldivad värvid, kohe väga-väga meeldivad. Eriti tore on siis, kui neid on palju ja nad on korraga. Eriti tahaks värve kevadel, kui kõik on alles luitunud ja hall. Värve tahaks ka sügisel, kui kõik hakkab muutuma halliks. Talvel ka, sest siis niikuinii ei ole mingeid värve peale valge lume või musta, sest Eestis on siis ju peaaegu kogu aeg pime ehk öö. Need pimedad õhtud  ja ööd meeldivad mulla ikkagi ka, sest siis saab teha näputööd kuna peenraid talvel niikuinii ei rohi :).  

I like colors. I like them a lot. I like when there´s plenty of them and when they appear at the same time. I long for colors especially in spring-time, when it´s still grey outside. I would also prefer more colors in autumn-time, when everything´s starting to turn gray again. Also in winter-time, since winter is mostly about white and black in Estonia. Still, I like those long dark evenings when I get to do more fancywork :)

Aga edasi ja asja juurde… Nagu eelmisest postitusest näha, siis oli mul tükite ilusat mustrit, tükike kangast ja värvilised lõngad ja suuuur hulk ärevust, sest ma ei olnud ise ka kindel, kas mu mõte ikka on teostatav.  Mul oli tekkinud hullumeelne plaan (vaid ühe padjakatte tikkimiskogemusega inimese kohta) tikkida jälle padjakatteid, kuid seekord tapeedimustri järgi. Ideaalis kaks erinevat, kuid alguses püüdsin enda ambitsioone ohjata ja alustasin ühega. Kes siin blogis juba pikemat aega piilumas käinud see vast mäletab, et mõnda aega tagasi tikkisin ma üht teist padjakatet. No eks ma seal ka ikka heietasin, et liiga suur amps sai võetud (mille ma siiski enda arvates lõpuks alla suutsin neelata), aga näed sa, mina sellest ei õpi, vaid lähen veel hulljulgemaks. No igatahes, tegu on nüüdseks tehtud ja mulle endale meeldib väga. Idee oli saada võimalikult originaalilähedane tulemus. Kuigi ma olin suurtes raskustes õigete värvitoonide leidmisega ja õige pruun jäigi saavutamata, siis ikkagi on tulemus minu silmis üsna ehe. Ma olen rahul. Tõesti. Tikkisin ühekordse lõngaga ja mähkpistes. Padjakatte suuruseks on 43x43cm. Tikkimisele kulus umbes ühe nädalajagu õhtuid. Õmblemine oli minutite küsimus.
Ja kui ma nüüd natuke veel tubli olen, siis varsti keksin siin ehk veel teisegagi, aga… elame – näeme.

But, back to business...I showed you in the last post a piece of fabric, the colorful pattern and embroidery threads. I also had a great amount of disquiet as I wasn´t sure that my plan will succeed. I had a crazy plan to make pillow shams that are embellised with the motifs from a wallpaper. And I really wanted them to be as real as possible. I had hard time with finding the threads in all the right shades. I failed with a brown one, but I´m still really satisfied the way it all turned out. It took six or seven evenings to make the embroidery. Sewing was a matter of minutes. This pillow sham is 43x43cm.
I may boast about another one in a short time, but...we´ll live and see about that.

Tikkimine on tehtud täisvillasele kangale, mille jupi leidsin Abakhanist. Tikitud peenvillaste lõngadega, mis ostetud Pärnu Käsitööpoest. Ainsaks erandiks on see vahva kiperoosa lõngakera. Selle soetasin juba jupp aega tagasi Kata käest. Nüüd läks asja ette.

I used woolen fabric and embroidery threads that I bought from local stores. The only exception is that pink threadball that I bought already some time ago from Kata. This shade is called "kiperoosa" and is very common in our traditional Estonian handicraft that is originated from our islands (Muhu Island, Kihnu Island etc.)

Kellele sellised mustrid ja värvidemängud südamelähedased on, siis palun, nuumake oma silma siin. Muide, Pärnus on võimalik kohapeal PIP Collectioni tapeete nii näha kui katsuda Mööblisahvris. Mina tagajärgede eest ei vastuta...

Nojah, alles nüüd märkasin, et beeź ja pruun on puhta puudu.
Ja kiperoosat kasutan hoopis teise padjakatte juures :)