Kiirsussid...

Tere-tere üle pika aja. 

Käsitöö talveuni on selleks korraks ehk läbi. 

Seekord sundis mind tegudele fakt, et Pärnu linnast ei olnud võimalik leida vilditud susse. Aga minul oli just selliseid vaja ja ruttu. Kuna alguses pelgasin, et ei jõua ise viltida, siis otsisin kaubandusvõrgust. Paraku ei olnud mõnes kohas õiget suurust ja nii edasi.

 

Ei jäänudki muud üle, kui reede õhtul villakast välja otsida ja tegutsema hakata. Kasutasin kodus leiduvaid villaloore. Sussid said seest hallid ja väljast sinised. Varbale lisasin natuke teisi värve.

Vähese ajavaru tõttu viltisin alguses pisut käsitsi ja siis pistsin toorikud pesumasinasse.

Igatahes sai jällegi tõestatud fakt, et kui väga tahta, siis saab küll. Öösel kell 2 panin valmis sussid ahju peale järgmise päeva pidustusi ootama.

 

Rahule jäime nii mina kui kingi saaja.

Katsed hiirtega...Attemp with mice

Tegelikult mulle närilised ei meeldi. Kohe üldse mitte. Õnneks ei puutu ma nendega igapäevaselt ka kokku. Kuid seekord olin hoopis mina see, kes korraldas meie kokkusaamise.

I don't like rodents. Not one bit. Fortunately I have nothing to do with them on a daily basis. But in this case I was the one to initiate our meeting :) And I don't regret it a bit.



Taas vilditud seebid.
Felted soaps, again .



Õige tooniga vill, hall lõng ja väike idee olid selliseks tõukeks piisavad. Mõned ideed on veel peas, näis millal need realiseeritud saavad.

The right shade of wool, grey yarn and an idea were enough for this impulse. I have a few more ideas, but we'll see when they get implemented.



Tegu on hiireperega - ema ja isa, järglased on veel sündimata :) Süüa meeldib neile seepi, sest just seda on neil kõhud ääreni täis ehk siis tegelikult on tegu vilditud seepidega, hiireseepidega!

It's a mice family - mother and father, the young ones have not been born yet :) They feed on soap - yes, these are felted soaps, mice-soaps!

Tikitud seebid...Soaps with embroidery

Aasta lõpp on läinud suure kudumise tähe all. Muude asjade jaoks on mahti jäänud vähe. Siiski sai tikitud mõned seebid. Viltimistöö ei ole minu käte vahelt. Tikandite tellija sooviks olid Muhu mustri motiivid. Sellised nad seekord siis tulid :)

Pisut on jäänud veel pingutada, et aasta edukalt lõpetatuks kuulutada.

Seniks aga kõigile ärevat pühadeootust!

The end of 2011 has been very hectic. I´ve been occupied with knitting, mostly, but still managed to decorate few felted soaps with motifs from Muhu embroidery patterns.

Happy Christmas time to all of you, dear readers! Only few more days to wait :)

Harjutamine teeb meistriks...Practise makes perfect

No ja nii juhtubki, et kui siin oma töödega kekutada-kepsutada:

järgmisel päeval koputab keegi sulle uksele ja palub, et tiki minu seepidele ka :o)

Kes viksilt ja viisakalt küsib, see ikka saab.

A day after posting this (it was my first embroidery of that kind) I was asked to do a little embroidery work on felted soaps. You´ll get what you kindly ask and so did she :)





 

Huvitav oleks teada, kuidas tikandid pesemisele vastu peavad.

Nende seepide tulevaselt omanikult ma seda teada ei saa, sest ma kahtlustan,
et siin on tegu pigem sümboolse kingitusega.

It would be interesting to know how this kind of embroidery puts up with wet conditions.

I will not get that information from the owner to be, since I suspect this present will have just a symbolic meaning.

 


Seebid ja sabad

 






Kolm on hunnik





Peaaegu läbi...Nearly over

Maakeeli, munadepühad, on peaaegu läbi. Viimane tund veel jäänud. Ilmselt nii ongi parem, sest viimase 24 tunni jooksul on värvitud niipalju mune, mida vist terve järgmise nädala jooksul ka ära süüa ei jõuta :o) Aga tore oli... See aasta sai siis mune nii värvitud kui vilditud.

Easter is nearly over...and it´s probably for the best, because we have painted so many eggs during last 24 hours that we are not able to eat them in 7 days :) But it was fun...This year we painted them and felted them...

Vilditud sõlg...Felted brooch


Paar postitust tagasi kirjutasin, et sain hiljuti 6 uue käsitööraamatu omanikuks. Üks nendest raamatutest oli "30 rahvuslikus stiilis ehet". Raamatus on erinevates tehnikates õpetused ehete tegemiseks - nahktöö, viltimine, polümeersavi jne. Kõigil juures ilusad pildid ja selged tekstid. Mulle jäi kohe silma sõle viltimise õpetus ja sai kohe ära proovitud ka.

(Edit: Kuna paar inimest on minu käest netiväliselt küsinud, siis igaks juhuks selgitan ka siin, et prossil tikitud muster ei ole mainitud raamatust, vaid minu hallidest ajurakkudest. Raamatus toodud tikandid on aga i-m-e-l-i-s-e-d! Tasub järele vaadata.)

Just a few posts back I wrote, that I am a proud owner of 6 new handicraft books. One of these books is "30 national style ornaments". This book is about jewellery making. There are tutorials about leather work, felting, polymer clay etc. All these tutorials have great pictures and text. Felted brooch tutorial cought my eyes at once and here it is.

(Edit: Couple of people have asked me and so I mention it also here, that the embroidery is not from the book I mentioned, but from my head. Embroidery patterns in is this book are m-a-g-n-i-f-i-c-i-e-n-t! Check them out!).

Veel aastalõpu tegemisi...

Veel enne kiire jõuluaja lõppu said valmis soojad meestesussid, millele tikkisin peale lihtsustatud fragmendi Kihnu särgi käisekirjast. Punane tikandirida seal ümber on omalooming – lihtsalt värvi lisamiseks. Heleda nööriga tehtud äärepisted ning tallaõmblused on tehtud nööriga, mis pärit minu kadunud vanaisa varasalvest. Vanaisa oli nimelt kingsepp ning selle nööri andis mulle minu isa, kes kogu allesjäänud „pärandit” targalt alles hoidnud on. Seega saan väita, et see konkreetne tallutamise nöör on pärit 1950-ndatest. Asjal ikka aja hõng juures! Nöör ei ole vanunud, pleekinud ega pehkinud – täiesti tugev, nagu eile poest ostetud! Mulle meeldivad ajalooga asjad ja kuidagi eriline tunne on ise teha millestki sellisest sussile õmblusi. Vill on pärit Pilvelammastelt ja värviks tume oliiv.

Valmis sai ka üks roositeemaline vilditud ehtekarp ning sinna juurde mõned romantilised „vidinad”. 

I managed to felt a pair of slippers just before the Christmas. The light-coloured string I used to make the stitches and attach the footing comes from 1950s. My late grandfather was a shoemaker and my father was smart enough to keep his "heritage". I was really happy to get this from my father since I enjoy making thing out of "meaningful" stuff. The string is like brand new. The yarn is once again from Pilvelambad, colour - dark olive.

I also made a felted rose-theme jewellery box and some romantic stuff.

Personaalne õpituba Aivile :)



Viimane seebiviltimine. Sinised seebid tegi Aivi
ja paar päeva hiljem tikkisime kaunistused peale.



Ühel õhtul tuli mulle külla Aivi, kaasas villaloor, seebid ja kommid J. Kommid olid muidugi teadagi kellele, aga vill ja seebid meile. Nimelt oli Aivil kindel ja vankumatu soov õppida seebiviltimist. Pärast sissejuhatavat mokalaata laotasime asjad lauale ja seebitegu võis alata. Aivi ei olnud varem viltinud, kuid etteruttavalt võin öelda, et nüüdseks on temast saanud Tõeline Tegija J. Näiteks eilsel päeval käis tema vahuste käte vahelt läbi kuus seepi. Kõik nüüdseks uues ja uhkemas kuues J.

Kes seepe viltinud, see teab, et tegu ei ole raketiteadusega, kuigi mõnes töö etapis võib see esialgu tõesti nii näida. Aga seda vaid esimene kord. Edaspidi läheb kõik juba lepase reega, sest seebitegu on üks vahva vee ja vahuga müttamine. Seepe on tore teha koos lastega, sest neile meeldib hirmsasti veega mängida. Sõltub küll lapse vanusest ja käelisest osavusest, kuid isiklikult olen lapsed kaasanud selles etapis, kus vilt juba seebil tugevamalt ümber ning vaja veel natuke teda silitada ja paitada. Nii saab ise juba järgmise seebi kallale asuda ning lastel ka rõõmu ja tegevust piisavalt. Kes paneb villaloori pakitud seebi enne viltima hakkamist õhukese nailonsuka sisse, see võib seebi muidugi kohe lapsele kätte anda.

Seekord kasutasime Pilvelammaste villaloori. Kaunistused tehtud sama firma mitmevärvilise merino villaga. Tikand peenvillase lõngaga.

Väga hea piltidega seebiviltimise õpetus (paraku inglisekeelne) on Mielke´s Fiber Arts lehel. Seal hõõrutakse seepi lõpus lainelisel alusel, kuid tegelikult saab ilma selleta hakkama.

Soap Felting: One evening last week I tought Aivi how to felt soaps. She had never done anything like that before. After a little chat we got down to the business. I can say with anticipation that Aivi is a pro by now – yesterday she felted six soapsJ.

I like including children, because they enjoy any activity involving water.

This time I used material from Pilvelambad. Embroidery is done with multicolored merino fibers and woolen yarn.  

I also found a good tutorial on how to felt soap here at Mielke´s Fiber Arts. You can follow the felting process with good pictures there.

Isadepäev

Hiljutises sussiviltimise õpitoas said valmis rohelised toorikud, mis pärast minu kingadel venitamist võtsid paraku ikkagi Shreki sussi mõõtmed J Pärast pisukest kuklakratsimist sai selgeks, et need saab endale meie issi. Sobilik päev selleks oligi 14. november  - isadepäev. Palju õnne, issi!

Kui ma parasjagu tikkimise ja taldade õmblemisega ametis olin, pärisid kaks paari siniseid silmi – aga kus meie sussid on? No jah, tuleb siis Pilvelammastele kirjutada, sest tellimus esitati roosadele ja sinistele...

Hiljuti pakkus ema, et võta see vana nahkjope endale, saad siit veel ehk midagi teha. Võtsingi. Sealt sain naha taldade jaoks. Nende õmblemist ma esialgu pisut pelgasin, et kuidas ikka jääb ja kas ikka saab ja nii edasi-tagasi...aga väga lihtsalt sai. Tegin nahanõelaga taldadele väikesed augud sisse ja õmblusnõelaga tikkisin susside külge. Väga lihtne ja mõnus oli teha.  Peal on tikand peenvillase lõngaga.

Kiire nädalalõpp

See nädalalõpp läks kuidagi väga kiireks. Tegemist oli palju ja siis ütles mu keha minuga töölepingu üles - juba nädala sees hakkas kare kurk endast märku andma ja laupäeva hommikul ärkasingi ilma hääleta. Lohutasin end sellega, et jõuabki rohkem teha, kui rääkida. Aga planeeritud oli palju. Nimelt olin organiseerinud Maarja-Magdaleena Gildis sussiviltimise töötoa. Juhendajaks Stella. Lisaks olin juba nädalajagu varem lubanud, et teen ühe lasteaia heategevuslaada jaoks mõned prossid. Heegeldatud sain ruttu, aga viimistlemine jäi viimasele hetkele. Nii istusingi laupäeva hilisõhtul prosside kallal nokitsedes. Pühapäeva hommikul aga tahtsin kõike tehtut pildistada ning sokikudumist jätkata.

Aga alustame algusest. Laupäeval kogunes üks tore pundike sussiviltimist õppima. Mina tegin seda esimest korda, kuigi olin varem teisi viltimisliike juba proovinud. Kaasas 150g villaloori, viltimisnõel, pesukauss ja tohutu tahe, saabusin kokkulepitud ajal kohale. Pärast sissejuhatavat teejoomist asusime asja kallale. Tegemist jätkus 3 tunni jagu ja tulemuseks sussitoorikud :) Plaan oli kogu tegevus pildile jäädvustada, kuid üllatus-üllatus, fotoaparaat ununes koju. Aga mul on plaan kogu asi mõne aja pärast uuesti läbi teha ja siis saab kindlasti kõik jäädvustatud, sest ega endalgi hakkab asi ununema, kui just igapäev sellega ei tegele.



Kannaosa lähemalt

Sussitoorikud


Kuna täiskasvanute sussidesse läheb 150g villaloori, aga minul oli see kogus erinevates toonides, siis saigi nii, et väljaspoolt on sussid ühevärvilised, aga seest kirjud. Pärast viltimist venitasin nad kuivamise ajaks enda kingade peale. Ära unusta kingi ennem kilekoti sisse panna, et nad pikalt märja villa sees olles kahjustatud ei saaks (pildil on sussid juba kuivad ja kile kingadelt eemaldatud). Nüüd jääb üle veel jalaaugud parajaks lõigata, ääred üle tikkida, tallad õmmelda ja kaunistada. Igatahes oli üks väga vahva koostegemine.


Kõik 11

Õhtul aga tegelesin prossidega. Olin lubanud neid teha 10, aga kokku sai 11. Jätsingi ühe endale, sest sobis väga hästi ühe kampsuniga. Prossid said tehtud tagant haaknõelaga, mille saab ära võtta, kui keegi peaks tahtma neid hoopis mütsile või kuhu iganes mujale jäädavalt kinnitada.
Loodetavasti leidub laadal inimesi, kellele need meeldivad.
Pärast sussi- ja prossitegu võtsin pisut aja maha ja kudusin mõnuga endale villaseid sokke. Kuna aga pisut veel teha, siis siin näitama veel ei hakka :)

Sinine



Valge

 








Kolmevärviline

  

Valge



  

Endale


Buzy weekend: This weekend turned out to be a buzy one. There was much to be done but my body thought otherwise - a few days ago I started to notice that my throut was sore and on Sunday morning I woke up voiceless. Well, that gets me even more done, was my first thought. And I had many things to be done. I had organized a workshop at the Maarja-Magdaleena Gild about how to felt slippers. Our teacher was Stella. Additionally I had promised a week ago that I make some brooches for the charity fair in one kindergarten here in Pärnu. So, on Saturday evening I was finishing my brooches. On Sunday morning I planned to take pictures of all that I´ve done recently and also continue knitting my socks.

      But let’s start at the beginning. A bunch of people came together on Saturday morning to learn how to felt slippers. It took us about three hours to get the felting phase done. I planned to take pictures of all the work-phases, but surprise-surprise, forgot my camera at home.  But I intend to repeat the whole process soon and photograph it, so I won’t forget it.

      And there I was, equipped with 150g of woolen fibres (is there a better expression?), felting needle, a big bowl and great will, ready to start. After felting I streched them atop of my shoes for drying. Before that do not forget to put your shoes into a plastic bag to protect them from moisture coming from wet felt. On the picture the plastic bag is already removed. Now I have to trim the adges, needle the footing and make the embroiding. I really enjoyed this workshop.

      I spent the evening finishing the brooches. I´d promised to make ten of them, but managed to finish 11. I kept one for myself, since it matched perfectly with my sweater. I attached safety pin with some stiches so anyone can remove it to stich the brooch permanently to her hat, bag etc. I hope someone will like them enough to by one.

      After making slippers and brooches I took some time off to enjoy knitting woolen socks for myself.  I won´t show them just jet, since I didn´t manage to finish them.

Kadunud täring...

Täna tegelesin arvutis fotode korrastamisega. Seda pildikest nähes meenus, et ühel eelmise sügise pimedal õhtul tekkis kõikumatu soov lauamänge mängida. Mängud olid, täringut "netu". No mida sa hing peale hakkad...kui, et võtad käsitöökotist villaloori ja hakkad täringut viltima. Mõeldud-tehtud. Aega aga võttis nii kaua, et mängimise juurde sai asuda alles järgmisel õhtul. Tehnikaks kuiv/nõelviltimine. Aega võttis, aga asja sai ja üks eksemplar sai isegi heategevuslaadale tehtud.                                                                                                                           Today I rearranged some photos in my computer. This picture reminded me of one evening last autumn when we had a surefooted desire to play a board game. We hade a board game but were not able to locate a dice. What do you do about it? Just take some woolen fibres and start needle-felting it. But it took so much time that we managed to start playing the next evening. I even made one for a charity bazaar.