Vikkel

 

 

Vikkelkoes ranne.

Heegelääris kaunistuseks.

Kiiluga pöial.

Üksik puukene nüannsi lisamas.

Hall lõng Läti maavillane 8/2.

Tikandid ja heegelääris ühekordne peenvillane.

Vardad 2,0mm.

Vardal 16 silma algusest lõpuni.

Vikkelkude sobib randmeks hästi.

 

Kogu lugu.

Rohkem ei lobise, õmblustöö ootab tegemist.

 

Raagus puud...Bare trees

These are the double mittens that I made for Him. Actually, these are the very first mittens that I made for Him. I used 100% sheep wool yarn (2ply) and 2mm needles. The inner layer is red and outer one is gray. 

 

Nendel kinnastel on omamoodi kummaline sünnilugu. Kuduma hakkasin neid vist septembris. Kui mees mulle ükspäev nukra kukekese pilguga otsa vaatas ja ütles, et temal ei ole ühtegi paari kahekordseid kindaid, siis mõistsin, et nüüd on viimane aeg. Kui ma mõtlema hakkasin, siis meenus, et ma ei ole talle tegelikult kunagi ühtegi paari kindaid kudunud, ei ühe- ega kahekordseid.

Mõtlesin kohe, et teen maavillasest lõngast. Ikka sellised mehised-karused kindad. Värvivaliku otsustas talvejope. Aga päris tavalisi ka ei tahtnud ja esialgu mõtlesin vallatleda pisut soonikuosas. Esimene vallatlemine kiskus naiselikuks ära. Tõestus on siin ja siin.

Aga ma ei jätnud jonni. Kasutasin sooniku pahempidisel osal hoopis õhksilmuse varianti ja voodri punane hakkas vahvasti läbi paistma. Mulle täitsa meeldis. Algselt plaanisin kududa kirikindad, kuid mees ei tahtnud. Siis mõtlesin, et koon ühevärviliselt valmis ja tikin midagi peale. No ei tulnud head mõtet. Seejärel proovisin porgandeid ja peete heegeldada, aga väikesed porgandid ei näinud üldse efektsed välja ja nii loobusin jälle. Siis tahtsin teha midagi nööpidega, aga see ei tundunud taas väga mehine. Kõige selle mõtlemise järel oli möödunud juba kaks kuud ning lumi tuli maha. Mees hakkas kindaid küsima. Ja siis võtsin ühel õhtul kindad ja peenvillased lõngad kätte ning tikkisin hoobilt raagus puud, viimased tuulest viimata lehed ja lõbusa leevikese. Aega läks täpselt 35 minutit. Aga näe, mõttetöö võttis kaks kuud aega :)

Kudusin 2mm varrastega. Lõngaks Läti maavillane.

Nüüd vaatab nukker kukeke mind hoopis lõbusama pilguga.

Pojale...For my Son

Pojale.

Öökullidega - tema tungival soovil.

Taas kahekordsed.

Taas kiiluga.

Taas Raasikuga, kuid seekord pealmine kiht.

Sees miskit lillat Novitalt.

Kokkuvõtmised vanade Muhu kinnaste põhimõttel.

Väga kihvtid ümarad otsad jäävad, hoiavad natuke kaussi. 

Sisemine kiht jämedamate varrastega kui välimine.

Jälle rahul - nii mina, kui tema.

For my son.
With owls - as he requested.
Double layered - again.
Very happy - both of us, he and me.

 

Uus padi...A new pillow

Nüüd sai siis teine padjake ka pildile püütud. Olen jällegi tulemusega rahul. Seda eksemplari oli isegi raskem tikkida, kuna lillemotiiv on üsna suur (ca 25cm). Komplekt on koos ja see "projekt" sai läbi. Aga õmblusmasina all on juba uus asi ootamas. Aga see ei seondu üldse tikkimisega :)

Today I´m presenting my second pillow. Again, I´m very pleased with this one as well. I must admit that this one was even harder to make, as the flower motif is quite big (ca 25cm). Now I have two and I call this little "project" finished. The new one is already waiting for it´s time at the sewing machine. But that one has nothing to do with embroidery :)

Motiivi suuruseks on ca 25cm
Motif is about 25cm

Kokkuvõtteks ütlen, et kõik see tasus ennast kuhjaga ära. Tuletasin uuesti meelde mähkpistes (no ja nipet-näpet midagi veel) tikkimist. Sai proovitud nii tikkimisrõngaga kui näpu vahel. Igatahes - tikkimine on nauding!

Nagu te alljärgnevast pildiseeriast näha võite, ei suutnud ma kuidagi valida, milline foto läheb ja milline jääb. Seega - neid sai siia mitu :)

This project absolutely payed off. And as you can see, I couldn´t decide which photo stays and which goes, so - you have an opportunity to enjoy few of them :)



Originaal ja koopia





Sõbralikud naabrid :)
Friendly neighbours :)



PIP Collection ja padjakatted...PIP Collection and pillow shams

            
 

Mulle meeldivad värvid, kohe väga-väga meeldivad. Eriti tore on siis, kui neid on palju ja nad on korraga. Eriti tahaks värve kevadel, kui kõik on alles luitunud ja hall. Värve tahaks ka sügisel, kui kõik hakkab muutuma halliks. Talvel ka, sest siis niikuinii ei ole mingeid värve peale valge lume või musta, sest Eestis on siis ju peaaegu kogu aeg pime ehk öö. Need pimedad õhtud  ja ööd meeldivad mulla ikkagi ka, sest siis saab teha näputööd kuna peenraid talvel niikuinii ei rohi :).  

I like colors. I like them a lot. I like when there´s plenty of them and when they appear at the same time. I long for colors especially in spring-time, when it´s still grey outside. I would also prefer more colors in autumn-time, when everything´s starting to turn gray again. Also in winter-time, since winter is mostly about white and black in Estonia. Still, I like those long dark evenings when I get to do more fancywork :)

Aga edasi ja asja juurde… Nagu eelmisest postitusest näha, siis oli mul tükite ilusat mustrit, tükike kangast ja värvilised lõngad ja suuuur hulk ärevust, sest ma ei olnud ise ka kindel, kas mu mõte ikka on teostatav.  Mul oli tekkinud hullumeelne plaan (vaid ühe padjakatte tikkimiskogemusega inimese kohta) tikkida jälle padjakatteid, kuid seekord tapeedimustri järgi. Ideaalis kaks erinevat, kuid alguses püüdsin enda ambitsioone ohjata ja alustasin ühega. Kes siin blogis juba pikemat aega piilumas käinud see vast mäletab, et mõnda aega tagasi tikkisin ma üht teist padjakatet. No eks ma seal ka ikka heietasin, et liiga suur amps sai võetud (mille ma siiski enda arvates lõpuks alla suutsin neelata), aga näed sa, mina sellest ei õpi, vaid lähen veel hulljulgemaks. No igatahes, tegu on nüüdseks tehtud ja mulle endale meeldib väga. Idee oli saada võimalikult originaalilähedane tulemus. Kuigi ma olin suurtes raskustes õigete värvitoonide leidmisega ja õige pruun jäigi saavutamata, siis ikkagi on tulemus minu silmis üsna ehe. Ma olen rahul. Tõesti. Tikkisin ühekordse lõngaga ja mähkpistes. Padjakatte suuruseks on 43x43cm. Tikkimisele kulus umbes ühe nädalajagu õhtuid. Õmblemine oli minutite küsimus.
Ja kui ma nüüd natuke veel tubli olen, siis varsti keksin siin ehk veel teisegagi, aga… elame – näeme.

But, back to business...I showed you in the last post a piece of fabric, the colorful pattern and embroidery threads. I also had a great amount of disquiet as I wasn´t sure that my plan will succeed. I had a crazy plan to make pillow shams that are embellised with the motifs from a wallpaper. And I really wanted them to be as real as possible. I had hard time with finding the threads in all the right shades. I failed with a brown one, but I´m still really satisfied the way it all turned out. It took six or seven evenings to make the embroidery. Sewing was a matter of minutes. This pillow sham is 43x43cm.
I may boast about another one in a short time, but...we´ll live and see about that.

Tikkimine on tehtud täisvillasele kangale, mille jupi leidsin Abakhanist. Tikitud peenvillaste lõngadega, mis ostetud Pärnu Käsitööpoest. Ainsaks erandiks on see vahva kiperoosa lõngakera. Selle soetasin juba jupp aega tagasi Kata käest. Nüüd läks asja ette.

I used woolen fabric and embroidery threads that I bought from local stores. The only exception is that pink threadball that I bought already some time ago from Kata. This shade is called "kiperoosa" and is very common in our traditional Estonian handicraft that is originated from our islands (Muhu Island, Kihnu Island etc.)

Kellele sellised mustrid ja värvidemängud südamelähedased on, siis palun, nuumake oma silma siin. Muide, Pärnus on võimalik kohapeal PIP Collectioni tapeete nii näha kui katsuda Mööblisahvris. Mina tagajärgede eest ei vastuta...

Nojah, alles nüüd märkasin, et beeź ja pruun on puhta puudu.
Ja kiperoosat kasutan hoopis teise padjakatte juures :)






Väike linnuke...A little birdy

Kevad - saabuvad rändlinnud ja nende hääled. Kui magad lahtise aknaga, siis võid öösel ärgata üle maja lendavate haneparvede häälitsuste peale. Kahju, et ma ei valda lindude keelt, oleks väga põnev.

Kevad - sulav maa ja vulisevad veed. Kõik saab puhtaks ja loodus tärkab elule. Lume alt väljasulanud lumikellukesed ja lõunapoolsetel peenardel õievärvi näitavad krookused on esimesed, kes peatselt saabuvat õitemerd ennustavad.

Linnud ja lilled, värvid ja lõhnad.

Kes oskab, see maalib.

Kes oskab, see tikib.

Kes kahtleb, see vähemalt katsetab...

Katsetuse tulemust näeb ehk mõne aja pärast - kui just tukkuma ei jää, nagu juhtus sellesama postitusega algselt, kui ta siia minu teadmata ja ilma fotota sattus. Aga mis teha, igasuguseid imelikke asju juhtub ja seda eriti enne 1. aprilli hommikut :o)

Spring is arriving - snow is melting, everything becomes fresh and clean. Flowers, birds and other "spring things" are waiting for their turn.

Birds and flowers, colors and scents.

You paint, if you can.

You make an embroidery, if you can.

You try, if you are not sure.

You can witness what comes out of all this in some time - if I don´t slumber, as it must´ve happened when I posted the original version of this post without a picture. But even stranger things can happen on the eve of April the 1st :o)

Katsed hiirtega...Attemp with mice

Tegelikult mulle närilised ei meeldi. Kohe üldse mitte. Õnneks ei puutu ma nendega igapäevaselt ka kokku. Kuid seekord olin hoopis mina see, kes korraldas meie kokkusaamise.

I don't like rodents. Not one bit. Fortunately I have nothing to do with them on a daily basis. But in this case I was the one to initiate our meeting :) And I don't regret it a bit.



Taas vilditud seebid.
Felted soaps, again .



Õige tooniga vill, hall lõng ja väike idee olid selliseks tõukeks piisavad. Mõned ideed on veel peas, näis millal need realiseeritud saavad.

The right shade of wool, grey yarn and an idea were enough for this impulse. I have a few more ideas, but we'll see when they get implemented.



Tegu on hiireperega - ema ja isa, järglased on veel sündimata :) Süüa meeldib neile seepi, sest just seda on neil kõhud ääreni täis ehk siis tegelikult on tegu vilditud seepidega, hiireseepidega!

It's a mice family - mother and father, the young ones have not been born yet :) They feed on soap - yes, these are felted soaps, mice-soaps!

Tikitud seebid...Soaps with embroidery

Aasta lõpp on läinud suure kudumise tähe all. Muude asjade jaoks on mahti jäänud vähe. Siiski sai tikitud mõned seebid. Viltimistöö ei ole minu käte vahelt. Tikandite tellija sooviks olid Muhu mustri motiivid. Sellised nad seekord siis tulid :)

Pisut on jäänud veel pingutada, et aasta edukalt lõpetatuks kuulutada.

Seniks aga kõigile ärevat pühadeootust!

The end of 2011 has been very hectic. I´ve been occupied with knitting, mostly, but still managed to decorate few felted soaps with motifs from Muhu embroidery patterns.

Happy Christmas time to all of you, dear readers! Only few more days to wait :)

Tüdrukute sokid...Her socks

Soktoobris sai valmis veel kaks paari sokke - seekord tütarlapsele. Kuna lõngavalik oli kudumise hetkel kesine, siis esimene paar sai sinise ja punasega. Tütarlaps reageeris sellele mossitavalt, sest: "Need on ju poiste värvid!"

Omavahel öeldes, punane ei ole ju, eksju :) Aga tütarlast see ei mõjutanud. Pakkusin siis, et tikin lilled peale. Tütarlapse arvates see sobis. Nüüd on meil kodus sini-punased lilledega tüdrukutesokid.

Ja-jah, ma saan tegelikult ju ise ka aru, et kanna peal need tikandid kaua vastu ei pea, aga olgu need sokid siis just selle katsetamiseks :)

I managed to knit two more pairs of socks in Socktober - this time for a girl. I didn´t have many colors to choose from and so the first pair is in red and blue. The little girl was not happy saying: "These are boys´ colors!"

Okay, I know and you know that they aren´t, don´t we :) But she didn´t. I offered to add a little embroidery with flowers. She agreed. Now we have girlish red and blue socks with flowers.

And I do know, that these flowers will probably not last on the heels of the socks, but... 

Teine paar sai tehtud lillast Novita sokilõngast. See oli veel ainuke selleks hetkeks järelejäänud sokilõng.

Tahtsin labases koes sokke, seetõttu mõtlesin, et proovin väikest uuendust soki ülaäärel. Lõin silmad vardale "frilled cast on" meetodiga. Ma ei teagi, kuidas eesti keeles selle nimetus on. Tegelikult ei jää selline serv soki soonikus serva taustal sugugi välja paistma. Teinekord enam ei teeks, aga sai vähemalt ära proovitud.

The second pair is from lilac Novita sock yarn. I wanted to knit very simple socks and decided to decorate the upper edge with frilled cast on, but I have to admit, that it doesn´t stand out and I will not use it on socks again.

Soonikuosa viimasel real vahetasin kahe parempidise silma kohad ära (palmikukeerd). Nii lihtsad sokid saidki. Aga vähemalt tüdrukute värvi :)

Simple socks. But at least in girlish color :)

Harjutamine teeb meistriks...Practise makes perfect

No ja nii juhtubki, et kui siin oma töödega kekutada-kepsutada:

järgmisel päeval koputab keegi sulle uksele ja palub, et tiki minu seepidele ka :o)

Kes viksilt ja viisakalt küsib, see ikka saab.

A day after posting this (it was my first embroidery of that kind) I was asked to do a little embroidery work on felted soaps. You´ll get what you kindly ask and so did she :)





 

Huvitav oleks teada, kuidas tikandid pesemisele vastu peavad.

Nende seepide tulevaselt omanikult ma seda teada ei saa, sest ma kahtlustan,
et siin on tegu pigem sümboolse kingitusega.

It would be interesting to know how this kind of embroidery puts up with wet conditions.

I will not get that information from the owner to be, since I suspect this present will have just a symbolic meaning.

 


Seebid ja sabad

 






Kolm on hunnik





Minu esimene Muhu tikand

"Oiiiii kui loll sa oled...", oli mu esimene mõte, kui olin ühe hingetõmbega ennast Isetegijates Muhu tikandi koostegemisse kirja pannud. Teema tundus nii ahvatlev, et ma üldse ei arutanud seda asja endaga läbi, vaid lihtsalt registreerusin. Mõtlesin, et mul üks talvel vilditud saunamüts, et teen midagi sinna peale, et tuleb juuube vägev asi välja. No vot, aga oleks pidanud ikka rohkem mõtlema, sest... ma ei ole kunagi midagi tikkinud, selles "tavalises" tikkimise mõistes. Kui see mulle pärast hurraaaga registreerumist koitis, siis ma olin natuke aega päris tumm... Einoh, loll mis loll - enne tegutseb ja alles siis mõtleb. Ma ei suutnud ennast ära imestada, kuidas teema ise oli mind nii köitnud, et oskused jäid täiesti tahaplaanile. Kui ma oma esimesest ehmatusest üle hakkasin saama, siis hakkas ka mõte uuesti tööle. Nojah, ma olen ju kunagi põhikooli ajal teinud pilutikandit, aga see on absoluutselt teine teema. Pealegi ei mäleta ma sellest enam suurt midagi. Ristpistet olen ka paaril korral proovinud, aga jah....Muhu tikand - ma olin ennast täitsa ülehinnanud. 



22 kasutuses olnud lõnga

 

Paar nädalat ei võtnud ma ostetud 37 peenvillast lõnga väljagi, sest ma ei olnud veel endaga päris ära leppinud. Toimetasin vaikselt muid asju nokitseda. Sain valmis vaiba ja heegeldasin veel üht-teist. Aga Muhu tikandi teemas käisin ikka piilumas, et mida teised juba teinud on. No seal on ikka väga ilusaid töid! Tikitud saunamütsi idee hakkas täiesti kohatu tunduma... ja otsustasin, et kui juba, siis juba, ja lähen täispanga peale välja ning teen endale diivanipadja. Ei mingit allahindlust endale. Kui ma siis projekti lõpukuupäeva endale meenutasin, siis avastasin, et septembri esimene nädal asun ma kohas, kus postituse tegemine raskendatud ja see tähendas, et ma pean augusti lõpuks töö valmis saama. Mõistsin, et aega ei ole enam palju. Kuskilt oli mällu jäänud kellegi targa inimese ütlus, et tikkida tuleb päevavalges ja aega läheb omajagu. Selge - tuli tegutsema hakata. Kuna ma tahtsin heledat patja ning Pärnust ma sellist villast materjali leida ei suutnud, siis võtsin kapist linase kanga. Kas villased lõngad või mulinee? Selgus, et tehakse nii ja naa. Kuna villase värvivalik oli kodus suurem, siis otsustasin nende kasuks. Raamatukogust "Muhu tikandi" raamat (Leida Kirst) kaenlasse ja mustrit valima. Õnneks leidsin üsna ruttu sobiva, lisasin nurka 3 maasikat ja kopeerisin mustri kangale - jupi kaupa, et tikin ühe motiivi ära ja siis kopeerin uue kõrvale jne.

Ausalt, nende kolme maasika tikkimine võttis mul peaaegu 2 tundi aega. Tikkisin kahekordse lõngaga ja ei saanud kuidagi värve sulanduma. Vahepeal tundus, et lõngakiht läheb juba liiga paksuks ja siis harutasin ebasobivad kohad uuesti üles ja tikkisin jälle. Ega ma nendega päris rahule ei jäänudki...

Järgmised detailid tegin kõik ühekordse lõngaga. Mulle sobis see palju paremini. Värvid sulandusid mõnusamalt ja ühtlasemalt.

Tikkisin 4 õhtut 2-3 tundi korraga (kuni päevavalgust jätkus). Õmblemine võttis vähe aega. Ega ma tikandiga 100% rahule ei jäänudki, aga eks ma teinekord harjuta jälle ja siis juba paremini ja tublimini ja osavamini ja...







Mõõdud 40x40cm.





Tagant lukuga, mille nähtavale jätsin.




Kuna mulle väga ei meeldi need lössakil padjanurgad,
siis seekord sai tehtud sellised.





Motiiv mustrist