Üks ammune salliline...

Taaskord, mis seal pattu salata, on pildile jõudnud üks ammune kudumine. Arvan, et valmis sai ta 2014. aasta veebruaris ja kohe-kohe pidi ta minema venitusse, aga päris nii ei läinud :)

Nüüdseks on aasta 2015 ja sall venitatud. Päris kenake sai, ise olen rahul.

Mõõdud on 65x150cm. Sallil on algus- ja lõpupits ning ripsist ääred. Mustriks on lehekiri raamatust "Haapsalu rätt".

Keskosa kootud 4mm vardaga. Äärepitsi loodud 5,5mm ja kootud 4,5mm varrastega. 

Nupuga pajulehekiri...

Valmis ta saigi - tähtajaks ehk siis juuli lõpuks. Eelmise salli valmides oli uus idee juba olemas, kuid kahtlesin mõnda aega, kas ikka hakkan kuduma või ei. Põhjus lihtne - eelmine sall edenes oodatust oluliselt kauem, et kauniks lõpptulemuseks saada. Seekord oli aga uus ja huvitav lõng ning mõte rändas ikka sallile tagasi. Nii ma siis ükspäev taas vardad võtsin ja proovilappi kuduma hakkasin, sest Malabrigo Lace oli minule uus lõng.

Proovilapp valmis ja venitatud otsustasin, et ikkagi koon. "Ohver" oli ka juba valitud, kes minu tehtud salli kandma peab hakkama ja sellest ka tähtaeg, mil sall pidi valmis saama.




Nupud on 9-kordsed.

 

See lõng on pisut Ogre omast jämedam. Pigem sinna Raasiku ühekordse villase kanti, kuid siiski kahekordne, väga ühtlane, siidine ja mõnus pehme kududa. Nagu ma juba varemgi olin teinud, valisin seegi kord jämedama varda, sest minu kudumiskäekiri on tugev. Varras põhiosa kudumisel 4, äärepitsile 5 ja 6. Ripsiridasid sai 206. Salli valmismõõtudeks 75x195cm. Nupud 9-kordsed.

Kudumine edenes jõudsalt. Ühele äärepitsile loodud 411 silma tundusid kui lapsele käpiku kudumine. Nupuga pajulehekiri oli muster, mis Haapsalu salli raamatu avamisel mind kohe võlus. Tahtsin seda juba eelmisel sallil kasutada, kuid tookord sai pohlalehekiri võitu :)

Lõnga oli varutud 125grammi, sest ühistellimuse käigus olime Diana-Dotsiga 250g paki pooleks teinud. Esimese äärepitsi poolepeal helistasin Dianale, et kuule, ega sa ei ole veel valgest midagi kudunud, mul jääb vist puudu. Diana kinnitas, et lõnga on ja ma vehkisin varrastega rahus edasi. Teise äärepitsi viimase rea lõpus (no nii 70 silma oli veel jäänud maha kududa) selgus tõsiasi, et tõesti jääb puudu. Kuna oli õhtune aeg, tähtaeg lähenemas ja hoog sees, siis oli vaja ju ometi edasi kududa. Dianale helistamiseks oli ilmselgelt hiline aeg. Ei aidanud muud, kui võtsin proovilapi ja harutasin üles. Loputasin läbi ja laotasin saunalinale laiali kuivama. Tunnikese pärast sain edasi kududa. Siis hakkasin kokku õmblema. Esimese äärepitsi juures mõistsin, et olin pitsi silmuseid kokkuõmblemisel valesti lugenud ja võtsin kõik uuesti lahti. Teisel korral õnnestus kõik silmusepealt. Kui lõpetasin, jäi harutatud proovilapist järgi ca 20cm jupike. Seega, salli kaaluks ilma kaalumata ca 124,5 grammi :o) Kusjuures, sõrmusest läheb läbi :o) Kell 3 öösel oli sall koos ja jäi venitust ootama.



Pildistamine oli seekord "põnev", sest aega enam väga ei olnud ja tahtsin siiski kasutada suvevalguse mõnusid ning need vajalikud klõpsud välitingimustes teha. Asi aga ei edenenud kuidagi, sest kõik linnakodulähedased kohad tundusid mittesobilikud. Kui siis pere juhtoinas otsustas, et vaja õhtul Valgeranna seiklusparki minna, siis mina pidin jääma kõige väiksemaga rannale jalutama. Mõtlesin, et noh, võtan salli kaasa ja seal roheluses kindlasti leidub mõni vahva koht, kus need klõpsud ära teha. Aga ei olnud nii lihtne midagi. Rand oli alles rahvarohke ja rannas lebavatele kividele tundus see hetk kohatu salli laotada. Ronisin siis vaatetorni ja laotasin salli  kõige ülemise korruse äärekäsipuule. Hea rahulik oli pildistada, sest inimesi polnud ja taustaks oleks olnud vaid sinetav augustitaevas. Kuid tuul püüdis järjekindlalt mu śedöövrit õhku paisata. Otsustasin tornist alla kolida. Jalutasin rannal, aga "ahaa" efekti ei tekkinud ühegi koha suhtes. Siis avastasin, et kohe võsa ääres on üks langenud männitüve sisse saetud "pingike", üsna laudtee lähedal. Laotasin aga salli laiali ja asusin igasuguseid "huvitavaid" poose võttes klõpsutama. Poosid muutusid huvitavaks põhjusel, et ma püüdsin kividel tasakaalu säilitades ohakate ja kõrreliste vahel torkamist-kõditamist vältida. Kui ma siis asjaga ühelpool olin, siis märkasin, et seljataga seisis soomekeelne vanapaar, kes mu tegemist lustakalt jälgis.

Ning minupoolsed vabandused, et fotod on jällegi enne ääresilmuste ülekäimist tehtud. Neid saab õhtul diivanil ka ümaraks tagasi venitada, kuid pilti peab ikka valges tegema :)

Ja nüüd tuleb sallikudumisse ilmselt paus, sest vaja jämedam villane ja 4 varrast näppude vahele võtta ja talveks valmistuma hakata. Rege rauta suvel...

Kaua tehtud kaunikene...Finally

Valmis sai...uskumatu, aga tõsi :)

Esimest korda kirjutasin ma sellest sallist 15. märtsil, kui olin kudunud paar nädalat ja asi ei tahtnud sugugi edeneda. Hiljem selgus, et edenemine jäi veelgi viletsamaks, sest äärepitsi kudusin aeg-ajalt vaid pool rida päevas.

Ei teagi, mis selle salliga oli või miks ta ei tahtnud valmis saada, aga nüüd on siiski kõik. Tehtud! Pärast salli venitamist imestasin ma sarnaselt eelmiselegi korrale, et selline ilus asi on tulnud.

Lubasin eelmine kord, et see sall saab kindlasti olema nuppudega, kuid nii ikkagi ei läinud. Mulle meeldis pohlalehekiri juba esimesel korral, kui "Haapsalu salli" raamatu lahti lõin, kuid siis veel kudumiseks ei läinud. Plaanisin küll esialgu, et teen äärepitsi nuppudega, kuid arvestades kui vaevaliselt kogu asi seekord edenes, jäid nupud ka ära. Ehk ilmuvad järgmine kord...

Aga ma ütlen siiski, et ma olen ülirahul, et alla ei andnud ja lõpuni pingutasin, sest tulemus on minu silmis ikka imeilus.

Kasutasin seekord Ogre lõnga ja võrreldes Raasiku omaga on ta palju peenem, ühtlasem ja seetõttu ka õhulisem ja imelisem. Samas on ta kõigi nende heade omaduste tõttu ka palju-palju õrnem. Ma arvan, et sellega sobibki ainult Ammende Villa suveterrassil kohvi rüübata :o)

Tehnilised andmed:
Lõng: lumivalge Ogre
Muster: Pohlalehekiri
Suurus: 67x155cm
Vardad: põhiosal 3,5, äärepitsi loomisel 5 ja kudumisel 4
Äärepits: raamatus eelviimane, pits on eraldi kootud ja külgeõmmeldud

Enda jaoks oli varem maha pandud tähtaeg, et sall peab valmima hiljemalt juuni alguseks. Selle täitmise eest võin endale nüüd pai teha :)

Ning vaatamata kogu "projekti" venimisele, venimisele ja veelkord venimisele tuleb tunnistada, et tegelikult on juba ootamas Malabrigo naturaalvalge lõng, millest tahaks veel ühe salli teha. See peaks valmis saama juuli lõpuks. Hetkel vaidlen veel iseendaga, kas ikka läheb tegemiseks või ei... Vaatame, kumb otsus peale jääb :)

Ilusat suvealguse nautimist!


Finally it is finished :)

Enjoy the summer!

I first wrote about this shawl on March, 15th. I had been knitting for two weeks by then. Somehow it didn´t proceed, because at times I knitted only half a row per day.

Last time I promised that the next shawl would be with nupps but - no nupps, I have to admit.  I liked this pattern already the first time when I opened a book about "Haapsalu shawl", so I picked this one. But I´m very happy with the result, because it is just beautiful!

Ei taha, ei saa...

No ei tule vaimu peale L. Pooleli on Ogre lõngast Haapsalu sall, oma järge ootab üks jämedakoeline sall, tüdrukute kleit, poiste vöökott, ehted, keraamika ja palju muud on juba kuklas ootelehel, aga... Lisaks olen viimase nädala jooksul saanud 6 uue  käsitööraamatu omanikuks, mis on omakorda pannud mu mõtted loomeradadele uitama, kuid mida pole, on see piiritu entusiasm, millega asjade kallale asuda. Lubasin endale, et kõigepealt teen valmis ehted, siis Haapsalu salli ja siis asun alles järgmiste asjade kallale, aga näedsa, ei saa ehetegagi hakkama...ja enne seda ei tohi teiste asjade kallale ka ju asuda – sai nagu lubatud.

Haapsalu sall on tegemisel juba paar nädalat vist. Valisin mustriks pohlalehekirja. Alguses tundus nii mõnus ja lihtne kududa, kuid varsti tundsin, et see muster tüütab kududes oi-oi kui ära. Kood ja kood, aga edasi ei jõua. Juhtusin ripsiridasid lugema siis, kui täpselt 100 oli tehtud. Lubasin endale, et koon kaua-kaua veel, enne kui loen jälle. Kudusingi. Lugedes sain ripsiridadeks 163. Oh jeerum, alles 163...kudusin veel. 180 juures panin äärele markeri, et siis näen, kuidas 200 jõuan ja sealt ju ainult natu-natukene lõpuni veel. Õnneks selline ennesepettus töötas ja kuidagi imeväel pingutasin lõpuni. Aga siis – äärepitsi kudumine. Otsustasin, et kuigi alguses tahtsin proovida külgekootud varianti, siis teen siiski „originaali” ja koon eraldi. Kootud sai 457 ääresilma ja pitsitegu võis alata. Markerid olid kenasti iga 50 silma tagant küljes, et mustrit lihtsam jälgida ja lugeda. No ja siis see juhtus – teisel mustrireal avastasin, et ei klapi. Lugesin edasi ja tagasi ning pidin tõdema, et olin vahelduva õhksilmuste-kokkukudumiste asemel teinud õhksilmus-õhksilmus. No tere-tare! Kas harutada või otsast hakata. Proovisin harutada, igavene nöök. Otsustasin kõik üles harutada ja siis otsast alata. Harutamisel selgus meeldiv tõsiasi, et see kõige esimene kudumise meetodil loodud 457 silma jada on nii kenasti „vormis”, et noppisin nad lihtsalt uuesti vardale. Ja siis otsast peale jälle. Eraldusin teise tuppa ja andsin mehele ranged korraldused, kõik ülehelikiirusel liikuvad, nii üle kui allameetrised tegelased, minust 30 minutit eemal hoida. Mees oli oma ülesannete kõrgusel ja pool tundi hiljem väljusin mina teisest toast võitjana. Kaks rida 457-silmalist mustrit olid kootud ja klappisid! Panin töö kotti paremaid aegu (loe: õhtusemaid üksioleku aegu) ootama. Ja seal ta ootab...juba kaks õhtut. Käsitöö asemel olen värskes õhus jalutanud. Ei tea, kas hakkab suvine "käsitöövaheaeg" juba tõesti peale... No ei tule vaimu peale L.

Haapsalu sall

 



Modell: Maris

Paar nädalat igaõhtust kudumist, laste päevasel uneajal kudumist, öist kudumist...ja ühel ööl kell 1.30 valmis ta saigi J. Uskumatu, aga tõsi! Istusin diivanil, silmad veel vaevalt lahti, ja vaatasin kogu seda ilu. Kududes aimasin küll, et ilus asi on tulemas, aga venitatult on tulemus ikka hoopis teine. Istusin ja vaatasin, vaatasin ja istusin.



Viljapeamuster 5



Kududa oli mõnus, muster ei tüüdanud ka ära. Ilmselt ma koon lähiajal midagi sarnast veel.

Salli mõõdud: 78x183cm

Vardad: põhiosale 4, äärepitsi ülesloomisel 6 ja äärepitsi kudumisel 5.

Lõng: Aade lõng (Raasiku) ühekordne villane.



Kogu oma ilus



Mida teeks järgmine kord teisiti?

1. Vahetaks lõnga. Minu arvates on see lõng liiga jäme. Kui panen ta kõrvuti näiteks Ogre kahekordsega, siis Ogre on ikka märksa peenem ja väga ühtane. Samas on sellist salli võib-olla muretum kanda, sest ei ole nii õhkõrn. Kuna lõng tundus jäme, siis kudusin ka suuremate varrastega, aga seda juttu saab lugeda minu eelmisest selleteemalisest postitusest
2. Tahaks proovida ka pitsi külgekudumise varianti, kuigi klassikaline on just õmmeldud.
3. Järgmine kord koon kindlasti nuppudega ja valget värvi.

Sall läheb lähipäevadel kingituseks 70-aastast juubelit pidavale prouale. Kahju kohe kogu seda ilu küla peale lasta J.

Järgmisel pildil on aga tulemus ühes keraamikatöötoast. Tänase ühise fotosessiooni käigus avastasime Marisega, et tema tehtud keraamiline tass, mis sai kellegi kolmanda poolt nimeks "Saksofon", harmoneerub väga hästi salli halli tooniga. Veel üks vahva värvikombinatsioon, mida näiteks kasvõi ehete tegemisel ära kasutada :) Sama tassi saab "toores olekus" vaadata minu kunagisest keraamikateemalisest postitusest.

 

Vaikelu: Marise tass ja minu Haapsalu sall



Haapsalu Shawl: This is my first one. I really enjoyed knitting it.
Size: 78x183cm

Needles: center-part No4, first border-row No6, border No5.

  

Haapsalu sall




Proovitöö vardaga nr 4

 

Ma olen haige...Haapsalu salli järele. Ja selle nakkushaiguse sain Isetegijate foorumist. Ühel sombusel õhtul, kui kodus oli maad võtnud vaikus, lugesin ühe jutiga läbi kõik 55 lehekülge Haapsalu salli teemast. Ja siis ma taipasingi, et täiuslikust õnnest just see sall mul puudu ongi J. Ostsin ka raamatu ja see kahtlemata süvendas mu seisukohta veelgi. Seejärel asusin lõngaotsingutele ja tahtsin väga saada Ogre lõnga, kuid Pärnus seda paraku müügil ei ole. No ja kuna kudumise häda oli juba väga suureks paisunud, siis ostsingi esialgu Aade ehk siis Raasiku ühekordse villase. Paraku oli seda poes järel vaid hallides toonides – valgest ei jälgegi. Juurde pidavat tulema alles veebruaris. Kuid õnneks on mul Tallinnas „salaagent”, kellele Ogre lõnga tellimus sisse sai antud. Esialgu siis pidin leppima halliga.




Proovitööd: vasakul vardaga nr 4, paremal vardaga nr 3

 

Pärast lõngaostu ja kui kodus oli taas maad võtnud vaikus, istusin pidulik tunne südames diivanile ja hakkasin pihta. Kõik puha raamatu järgi – veniv silmuste ülesloomine, nr 3 vardaga kudumine ja viljapeamuster nr 5 leheküljelt 139. Tegin proovitöö, niisutasin ja venitasin. Kuid kuidagi tihe jäi see kude, ei olnud sellist õhulisust nagu eeldasin. Kratsisin kukalt, võrdlesin lõngade „tehnilisi andmeid” ja jõudsin järeldusele, et see lõng on lihtsalt liiga jäme. Lisafaktor ilmselt seegi, et ma koon suhteliselt tugevalt. Natuke veel kuklakratsimist ja valmis plaan B – kududa vardaga nr 4.

Kõik algas otsast – veniv silmuste loomine, nr 4 vardaga kudumine ja viljapeamuster nr 5 leheküljelt 139. Tegin 2x laiema proovitöö, niisutasin ja venitasin. Ohoo – asi hakkas ilmet võtma! Muster joonistus välja selgemalt, üldmulje oli õhulisem ja haapsalusallilikum J.




Sall ja proovitöö

 

Järgmisel päeval lõin salli silmad vardale ja hakkasin kuduma. Tegelikult oli kogu ürituse osas väike kahtlus hinges, sest see lõng on ikka väga ebaühtlane, kuigi pärast proovilapi venitamist see silma ei paistnud. Aga kududes märkad küll kogu aeg, et lõnga jämedus on ikka väga vahelduv. Aga nüüdseks on ca 60 ripsirida kootud ja tundub, et tööst saab asja. Ma olen järginud mõnede Isetegija foorumlaste mõtet, et äärepitsi kudumise ja külgeõmblemisega hakkan tegelema alles siis, kui asi sinnamaale jõudnud on, ennem ei tasu muretseda.

Aga kodus on juba „salaagendi” poolt toodud Ogre lumivalge ootamas, kuid lubasin endale, et ennem teen siiski halli valmis. No võib-olla proovin ka vahelduseks valgest mõned proovilapid kududa, aga kindlasti rohkem mitte....loodetavasti...

Oh, ma nii loodan, et sall tuleb ikka ilus ja ootuspärane. Suvel oleks ju nii kena sellega Haapsalus promeneerida...

I´m infected... obsessed with the idea about Haapsalu shawl. It happened after reading all the 55 pages in www.isetegija.net I also bought a book about it and became even more infected J. This book is also available in English, in case You are interested. And then it hit me – this shawl is what makes my life perfect J!

Unfortunately I wasn´t lucky enough to find the right yarn in Pärnu, but my lovely „secret agent” agreed to bring me some from Tallinn. But since I was so inspired I just had to start knitting. I bough gray yarn but must admit that it´s far from perfect. It is very choppy and often I find myself thinking that it will brake. But it hasn´t yet. I usually make a swatch before knitting something for the yarn I´ve never used before and so I did this time. I must say, that after wetting and stretching it looked nice and the choppy yarn didn´t catch my eye. The right yarn is already waiting its turn, but I promised myself, that I´ll finish the gray one first. I hope to keep my promise J.