1/1996

Paar kuud tagasi panin end kirja Isetegija.net foorumis Kevadise Seeliku projekti. Mõtlesin, et kavaldan iseennast üle ja saan projekti raames tehtud seeliku, mille riide ostsin eelmisel kevadel. Kuna paar kuud oli ju varuks, siis esialgu ei tormanud. Teadsin, et tähtaeg on mais ja sellest piisas, et seni tegeleda muude asjadega. Aga 9. mail hakkas kuidagi imelik tunne. Teate ju küll seda tunnet, kus sa tead täpselt, et midagi on viltu, aga mis see on, kohe pähe ei karga. No selle tundega vedasin ma õhtusse välja ja siis äkki turgatas - seelik! Kähku vaatasin projekti tingimusi ja volaa - nüüd sai kõik selgeks! Tähtaeg on pühapäeval ehk siis 3 päeva pärast. Kiire pilk kalendrisse ja juba kirjapandud tegemistesse tõi lõpliku selguse. Selguse, et seeliku õmblemiseks oli mul seesama 9. mai õhtu, sest reede ja laupäev oli juba planeeritud. Huvitav, miks mul küll ei olnud seeliku õmblemist kalendris kirjas...

Ega jäänudki muud üle, kui hakata õmblema. Kangas oli ilmselgelt olemas. Tegelikult ka mõte, millist teha, kuid vaid kasin 2 tundi, mis mul kasutada oli, ei lubanud seda käiku lasta. Seega tuli midagi lihtsamat välja mõelda.

Olin kunagi õmmelnud ühe voodriga seeliku, millel oli imelihtne lõige. Lõiget mul küll alles ei olnud, kuid Burda, millest see võetud sai, küll. Otsisin selle kähku välja ja täitsa naerma ajas, et see oli jaanuarist 1996. Jeerum, see on ju peaaegu kaks dekaadi tagasi....

Lõige sai kärmelt maha võetud. Kuna seelik ise on imelihtsa lõikega ja kasutatud kangas väikese "kribu" õiemustriga, siis otsustasin, et panen alumisele äärele punase pitsi. Tuhlasin kõik oma tagavarad läbi, kuid õiget ei leidnuki. Lõpuks otsustasin, et hüppan järgmisel päeval Kangadzunglist läbi ja jõuan selle õhtul enne maalesõitu külge õmmelda. Ja nii läkski. Reede õhtul haarasin valmis seeliku kaasa ja täna said pildid ära klõpsitud.

Järgnev on tuule poolt tekitatud pilt, mille abil võite veenduda, et õmblused on korrektsed ja kvaliteedis järeleandmisi ei olnud.

Igatahes jõudsin ma tähtajaks valmis. Tubli tüdruk. Aga projektidest hoian end mõnda aega eemal :)

Veel üks foto tõendamaks, et ikka terve seelik sai õmmeldud, mitte ainult alläär. Vabandust mitte kõige parema pildikvaliteedi pärast.



Aga kangas meeldib mulle endale kohe väga-väga!

BOTZ glasuurid

Nagu ma eelmises postituses lubasin, nii ka läks :) Katsetasin BOTZ´i valmisglasuure, mis minu jaoks päris uued. Ostsin need 200ml potsikutes Loovuspoest.

Katsetasin kolme erineva glasuuriga: travertiin, tinapunane ja kraklee.

Kõik siin nähaolevad glasuurid on peale kantud pintsliga ja põletatud 1240 kraadi juures.

Kuna mulle väga meeldib, kui kuskil blogis räägitakse lähemalt ka glasuuridest, siis teen seda isegi. Kõiki ära proovida kunagi ei jõua, aga läbi teiste blogide olen avastanud selliseid, mis endalegi huvi pakuvad.  

Aga nüüd siis lähemalt asjast endast. Minu kommentaar glasuuri ja kasutatud kihtide ning kombinatsioonide kohta on ära toodud iga pildi all. Keda huvitab, siis glasuurita linde näeb eelmises postituses.

BOTZ travertiin 9899 - 3 kihti pintsliga.
Märkus: 3 kihti katab paksult, süvendatud muster on enamjaolt täis valgunud.  





BOTZ tinapunane 9873 (1 kiht, alumine) ja travertiin 9899 (1. kiht, pealmine).
Märkus: ka 2 kihti katab üsna paksult. Travertiin on ilmselt punase mõjul rohekaks tõmbunud.



BOTZ travertiin 9899 (2 kihti), roos tinapunane 9873 (2 kihti).
Märkus: punane ei ole üldse hakanud voolama.



BOTZ travertiin 9899 (2 kihti).



BOTZ travertiin 9899 (1 kiht, alumine), kraklee 9878 (1 kiht, pealmine).
Märkus: väga meeldivalt üllatav värviefekt. Kui travertiin on matt ja tinapunane poolmatt, siis kraklee jätab tugevalt läikiva läbipaistva kihi. Siiski ei ole kraklees ühtegi pragu, mida väga ootasin.





BOTZ kraklee 9878 (2 kihti), roos tinapunane 9873 (2 kihti)
Märkus: kraklee on jäänud läbipaistev läikiv kiht. Krakleeniidistikku ei ole üldse tekkinud.

BOTZ kraklee 9878 (2 kihti).
Märkus: krakleeniidistik puudub täielikult. Huvitab, kas põhjus võib olla 1240 kraadis?
Ehk vajab niidistiku tekkimiseks kõrgemat kuumust?

BOTZ tinapunane 9873 (1 kiht, alumine) ja kraklee 9878 (1 kiht, pealmine).
Märkus: punane ja kraklee kokku annavad kummalise tulemuse, mis minule ei meeldi. Siin on kraklee täis õhumulle, paks ja "elutu" kiht, kui nii võib öelda. Samas on muster ühekordse punase alt enam-vähem välja joonistunud.




BOTZ tinapunane 9873 (2 kihti, osaliselt maha hõõrutud)
Märkus: Oma varasemates töödes olen mahahõõrumist tihti kasutanud ja mulle see meeldib.
Selle konkreetse glasuuriga mulle tulemus ei meeldi. Kahju, et ma ei proovinud sama teha travertiiniga.

 


BOTZ tinapunane 9873 (2 kihti).
Märkus: Tavaline, ei üllata.



Kokkuvõtteks ütlen, et BOTZ´i pintselglasuurid on väga hästi katvad, tugevad ja ei valgu üldse (vähemalt need 3, mida mina kasutasin). Katavad nad isegi nii hästi, et kui savisse on süvendatud muster, siis see enam väga välja ei paistagi :)

Tinapunast ma suurtel pindadel kasutama ei hakka, vaid väikestes detailides. Kraklee on hetkel pettumus, kuna niidistikku ei ole üldse tekkinud. Väga rahul olen travertiiniga - huvitavad värviefektid ja hea katvus  nii 1 kui 3 kihiga. Seda kasutan kindlasti ka edaspidi.

Kui alguses pelgasin, et pintsliga kandes ei pruugi glasuur sulada ühtlaseks, siis seda ei pea küll pelgama. Kõik pintslijäljed on kenasti tasandunud.

Linnukeste tegemise ajal voolisid lapsed mõned "pöidlatehnikas" kausid. Nendest kõige efektsem jäi see, mis on järgmisel pildil.



BOTZ travertiin 9899 (1 kiht, kausi sisu ja välimine osa), tinapunane 9873 (täpid välisküljel), kraklee 9878 (kantud pintsliga paksult kausi ülaserva ja pisut seseküljele, et näha, kuidas voolab).
Märkus: Väga huvitav efekt, kuidas kraklee on voolanud kausi servalt siseküljele. Sarnane sellele, mis on sama kombinatsiooniga linnul.
Kausi läbimõõt ca 9cm.



Lisaks veel minu poolt tehtud kausike. Kasutasin vormina üht plastmasskaussi, millele väljalõigatud ketta peale surusin. Kui kõik eelnevad tööd on glasuuritud eelpõletatud savile, siis selle kausiga tahtsin katsetada just toore savi glasuurimist. Kui kauss valmis voolitud, lasin selle natuke aega kuivada ja glasuurisin poolniiskele savile pintsliga. Olen tulemusega väga rahul, sest ajaline kokkuhoid on märkimisväärne - jääb ju ära eelpõletuse etapp. Muidugi ei saa nii alati teha, kuid vahest siiski.

BOTZ travertiin 9899 (3 kihti kausi sees), kraklee 9878 (2 kihti kausi välikülg), tinapunane 9873 (lilled 2 kihti).
Märkus: Jäin tulemusega väga rahule. Üllatas, et poolniiskele savile glasuurimine andis nii hea tulemuse. Pean meelde jätma, et eelneval kihil tasub enne järgmist kindlasti ca 1 tund kuivada. Nii ei hakka alumine kiht "sulama".
Kausi läbimõõt ca 15cm.

Mis tehtud, mis teoksil...

Ma ei ole üle kuu aja blogisse midagi lisanud. Kevadel kipub aeg käest kaduma. Õhtud lähevad valgeks ja tegutsen rohkem nelja seina vahelt väljas. Siiski on mõned asjad käsil, lihtsalt tempo on aeglasem.

Savi ei olnud ma väga-väga kaua kätte saanud võtta. Poolik pakk seisis kuude kaupa keldrinurgas ja ootas oma aega. Nädalake tagasi see aeg ka saabus. Kiusatus oli paisunud liiga suureks, et sellest mööda minna.

Nii rullisingi ühel õhtul savi lauale laiali. Kuna tegelikult soovin teha pisut kausse-kruuse-vidinaid juurde, aga glasuuride osas selge mõte veel puudub, siis tegingi kõigepealt neidsamu linnukesi. Mõte on katsetada erinevaid Botzi pintselglasuure ja ARS-i kristallglasuure. Siis selgub täpsemalt glasuuride käitumine põletusprotsessis ja saab juba edasi otsustada.

Kuna olen linnukestel kasutanud erinevaid mustristruktuure (kõrgemalolevad, süvendatud), siis saab selgemalt aimu glasuuride voolavuse ja katvuse kohta.

Kõigepealt lähevad nad aga eelpõletusse, saavad seejärel viimase lihvi ja siis - glasuurima.

Näpud sügelesid piisavalt, et teha veel paar asja, millest hetkel näitan vaid väikesi fragmente.

Need esemed lähevad glasuuri alla siis, kui lindude peal katsed tehtud.

Lisaks on mul käsil üks kudumistöö, mille lehemuster võetud "Haapsalu räti" raamatust. Lõngaks Rowan Fine Lace. Koon mõnuga, mis seekord tähendab seda, et õhtu jooksul edeneb töö edasi ca 10 rida. Vahelduseks on nii väga mõnus!

Lisaks sellisele käsitööle on muudki käsil - muru riisumine, mutimullahunnikute tasandamine, lillepeenarde väetamine, aiamööbli hooajaks ettevalmistamine jne. Ehk siis igakevadised rõõmud, mis pärast pikka talve tunduvad nii ahvatlevad!

Kevadeootus

Ega muidu saaks arugi, et kevad peab tulema, kui kummikuid ei maaliks.

Pärnu kandis on öösiti endiselt 8-15 kraadi külma.

Isegi päeval tõuseb temperatuur plusspoolele vaid tänu säravale päikesele.

Varjus ei taha lumepiir sugugi taanduda.

Aga üks kord ta tuleb niikuinii :-)

Kuigi - no ei jõua enam ära oodata...

Kuidas ma kardinapuust sukavardahoidiku tegin...Sock needle holder

Mõnda aega tagasi juhtusin lugema Ülle blogis sünnipäevapostitust , kus toimumas väike loosiratas. Paraku juhtusin ma seda lugema siis, kui kuupäev juba kukkunud oli. Tavaliselt ma loosiratastes ei osale, sest olen "näääh, jälle ei vedanud" tüüp. Ma ei ole vist kunagi midagi kuskil võitnud. Aga seekord oleks väga tahtnud, sest see sukavardahoidik, mis Üllel seal oli, on olnud mu ammune unistus.

Esimest korda nägin sellist asja oma 3-4 aastat tagasi netiavarustes. Jube põnev ja asjalik vidin. Tookord otsisin seda tikutulega nii ja teistsuguse nimega taga, aga miskit asjalikku ei leidnud, peale ühe lehe. Kui õigesti mäletan, siis see leht. Kahtlemata on seal väga kihvt valik, kuid hind tundus mulle pisut "too much". No ja sinnapaika see siis jäi.

Kunagi hiljem jooksis see teema mul uuesti läbi ja siis pakuti sarnast vidinat ka Etsys, aga selgus, et kõik juba ära müüdud.

Nüüd siis tõi Ülle selle teema jälle päevakorda. Kommentaaridest aga selgus, et temalt seda hetkel tellida ei saa. Aga minu mõte oli ärevaks aetud ja otsustasin midagi ise välja mõelda. Natuke nuputamist ja pähe kargas mitu erinevat asja, millest seda teha. Kõige operatiivsem oli tollel hetkel - kardinapuu.

Ostsin  110cm pikkuse Sunoreki U-kardinasiini kompleti, millel lisavidinad kaasas. Hind 3.75. Nende vidinate hulgas on 2 otsakorki, mis sobivad ideaalselt sukavardahoidiku tegemiseks. See konkreetne siin oli metallist.

Mees lõikas relakaga õige pikkuse välja, mina viilisin lõikepinnad ja nurgad siledaks, panin otsakorgid paika ja voilaa - sukavardahoidik ongi valmis! Töö kiire ja korralik. Ma olen sellega tõeliselt rahul! Ilmselt on saada ka plastmassist kardinasiine, millele sarnased korgid käivad. Siis ei peaks relakat üldse kasutama.

Ja muide, tasub kohe teha kaks hoidikut, sest enamik meist koob kindaid-sokke ikkagi kaks korraga.

Kunagi olen Sunorekist ostnud erinevate kardinate tegemiseks detaile. Ma olen täiesti kindel, et ka neid otsakorke saab seal eraldi tellida, sest siis saab ühest siinist kohe mitu hoidikut teha.

Head meisterdamist!

Aga Ülle, kui Sa peaksid kunagi oma mehe ikkagi sinnamaale saama, et ta sama asja ka puidust treib, siis ma loodan, et kuulutad seda kõva häälega enda blogis ka :))

Selline tootesilt ehtis ostetud kardinasiini.

Komplektis on kardinasiin koos muude vidinatega, sealhulgas kaks otsakorki, mida vaja lähebki.

20cm pikkuste varraste jaoks lõika 1-2mm pikem siinijupp. Kuna relakaga lõigates jääb lõikepind
karvaseks, siis tuleb see korralikult siledaks viilida, et kudum sinna takerduma ei jääks.

Libista pooleliolev töö siini otsast sisse ja pane kork peale.

Nüüd pole karta, et kotis kaasas kandes silmad varrastelt maha jookseks.

Kes tahab, võib korgid ka omavahel ühendada, et miskit kaduma ei läheks.