Maria, hea hing, ahvatles mind küünlaid valama. Kuna
Isetegijates asi kuidagi vedu ei võtnud, siis andsin ahvatlusele järgi... Maria seletas, kuidas asi käib ning mina kuulasin ja küsisin :) Kilone pakk sojavaha, mis nägi välja nagu hunnik suuri riisihelbeid, ja mõned küünlatahid kaenla all vantsisin kodu poole. Paar päeva hoovõttu ja hakkasin proovima.
|
Ülemised kaks - tahkunud
Alumisek kolm - alles valatud |
Maria oli mulle õpetanud, et pane sulatatud vaha ja helbeid vaheldumisi, siis annab rohkem välja ja põleb ka ehk kauem. Plaanisingi nii teha, kuid siiski võttis minus maad katsetamistuhin ning otsustasin proovida nii ja teisiti. Olgu veel öeldud, et nende viie küünla tegemiseks kasutasin 450g sojavaha.
Aga hakkame siis peale...
Vaja läheb:
1. väiksemat anumat vaha sulatamiseks
2. suuremat anumat veevanniks
3. sojavaha
4. küünlatahti
5. anumaid, kuhu küünlaid valada
6. grilltikk, puupulk, jäätisepulk vms tahi fikseerimiseks
7. pliiti või lõket :)
|
Vaha ootel |
Võta pulk ja keera taht ümber selle jättes ta nii pikalt rippuma, et ots toetub põhjale. Aseta pulk anumale. Nii riputades ei vaju taht sulavaha kallates viltu. Kuna vaha tahkub pikkamööda, siis ei kaldu taht ka selle aja jooksul viltu.
|
Vaha sulatamine veevannis |
Pane vesi potti ja aja see kuumaks (ei pea keema). Aseta potti väiksem anum vahaga. Soovi korral võid vaha ühtlaselt sulamiseks pulgakesega segada.
|
Vaha on valatud |
Tahi fikseerimiseks vala kõigepealt põhja õhuke kiht sulanud vaha (ca 2-5mm). Veendu, et taht on korralikult põhjas. Oota, kuni vaha on hangunud. Selleks läheb mõni minut (sõltub vahakihi paksusest ja ruumi temperatuurist).
Edasi katsetasin kahel erineval moel:
1. Pildil vasakpoolne küünal on tehtud nii, et vaheldumisi on pandud sulatatud vaha ja tahkeid helbeid.
2. Pildil parempoolne küünal on tehtud nii, et valatud on ainult sulatatud vaha, tahkeid helbeid ei ole pandud.
Vasakpoolne küünal on hakanud kiiremini hanguma, sest kuuma vaha sees on tahked ja "külmad" vahahelbed. Parempoolse vaha on alles soe, vaid põhjas on näha esimene õhukene tahkunud kiht tahi fikseerimiseks.
|
Tahkunud küünlad |
Küünlad pärast tahkumist.
Ülemisel pildil küünal, kus on vaheldumisi sulavaha ja tahked helbed.
Alumisel pildil küünal, kus on kasutatud ainult sulavaha.
|
Küünlad külgvaates |
Valatud küünlad pärast tahkumist külgvaates. Vasak vaha/helveste segust ja parem ainult sulavahast.
Katse tulemused:
1. Ülalolevalt pildilt on näha, et kahes anumas on erinev kogus küünalt. Enne katse tegemist mõõtsin mõlema küünla jaoks täpselt ühesuguse koguse vahahelbeid. Parempoolne küünal on valatud ainult sulavahast. Vasakpoolsel on pandud vaheldumisi sulavaha ja helveste kihte. Järeldus -
ainult sulavahast küünla kogus
on suurem. Ma pean seda kindlasti Mariale ütlema :)
2. Ei ole vahet, kui kuuma vaha valada, sest nii kui ta on sulanud, voolab ta suurepäraselt.
3. Tahkumisel ei "tõmbu" vaha oluliselt kokku. Küünla keskele tahi ümber ei teki lohku, mida peaks hiljem täis valama. Ainuke visuaalselt märgatav vahe on see, et pärast tahkumist on küünla pind kogu ulatuse ca 1mm madalam.
4. Vaha ei haise ebameeldivalt. Pigem on ta lausa lõhnatu.
Kokkuvõte:
Nädalavahetusel hakkan mõlemat küünalt üheaegselt põletama, siis näen, kas nad põlevad erinevalt või ei, kas vaha sulab ühe puhul ühtlasemalt või ei, kas küünal põlemisel haiseb või ei, jne.
Kahesõnaga - katse jätkub :)
Ilusat nädalavahetust,
Algaja Füüsik :)
I made some candles with soya-wax. It was easy and fun. It didn´t take much time and wasn´t messy. It was the first time I´ve ever made candles. I was tought by Maria not to melt all the wax, but put some unmelted soya flakes also. She assumed that this way it takes less soya and burn longer. I decided to experiment both ways. It turned out that the candle, that I made from melted wax, was taller and burned 1,5 hours longer that the other one.