Monday, February 28, 2011

Minu uus parim sõber


Komplekt kaelakeest ja kõrvarõngastest.
Materjal: Fimo/Cernit, vahehelmed metallist

  
Mitu fotot saab teha digifotokaga -25 kraadises külmas, kui salves on 4 AA patareid? Juhul, kui Sa ei tea, siis vastus on 4. 4!!! Karjuv ülekohus ja tühjus rahakotis või hinges, sest valik on, et kas ostad neid 10 pakki ja saad hädavajalikud klõpsud tehtud, või jätad lihtsalt tegemata ja ootad soojemaid aegu. Nojah, tegelikult on ju veel kolmas võimalus ka – osta akud! Ma jõudsin selle kolmandani nüüd, kui patareisid oli kulunud juba valusalt palju.Tõukeks sai toosama -25 kraadi ja 4 kaadrit. Enam ei suutnud oodata...Tegelikult oleks pidanud juba ammu-ammu seda tegema, aga noh, eks ma olen ju inimene nagu iga teine ja lükkan mitte-nii-hädavajalikke-asju „homse” peale. Hiljuti ütles üks meesterahvas mulle nagu muuseas, et ära lükka asju homse, vaid ülehomse varna, saad kohe kaks vaba päeva J. Ma proovisin – ei toiminud... No ja siis eelmisel reedel oli pidulik päev, mil mees mulle poest akud ja laadija koju tõi – oisamumeie – koos autolaadijaga! Ma olin täielikus õnduses, lükkasin oma  uuel sõbral, nimetagem teda Panasoonikuks, juhtmed seina ja akud laadijasse ning vaatasin tulede-vilede vilkumist ning läksin rahulolevalt koikusse ära. Minu uuel sõbral on ülelaadimiskaitse ja hulk muud vidinaid, mis teevad kasutamise mugavaks ja mõnusaks. Laupäeva hommikul pistsin akud fotokasse ja asusin „tööle”. Pildile said aegade hämarusest pärit ehted, vahepeal nii suureks kasvanud lapsed ja täiesti sulamatuna püsiv lumi. Õhtu lõpuks lugesin kokku ligi 400 kaadrit. Jipikajeee! Elagu kaasaegne tehnoloogia!

Olgu postituse lõppu lisatud pilt, mis eelmisest korrast siia riputamata jäi. Põhjuseks ikka asjaolu, et see kaader nende viimase korra 4 kaadri hulka ei mahtunud. Aga siin ta nüüd on...


Komplekt: pross, käevõru, kõrvarõngad, kaekaehe.
Materjal: Cernit


My New Best Friend
How many pictures can you take in -25C cold having 4 AA batteries in your camera? In case you didn´t know, the answer is 4. 4!!!! Total outrage. I had a choice of buying 10 packages of batteries and make the necessary shots or wait for warmer days. But – there´s a third choice too – buy rechargeable batteries (I think that´s what they call it, or is it storage cell?)! The third option was always there, but I´m just a human and put that options in „tomorrows´ drawer”. Until now. These 4 shots in -25C degrees where crucial. I couldn´t wait any longer.
Last Friday my other-half brought me my New Best Friend. I cannot describe my happiness. I put the batteries in charger and observed the display – and went to bed. My New Best Friend has all these „modern features” that using it really feels like piece of cake. Next morning I was taking pictures of almost everything. I took nearly 400 shots that day. I am back in action!

Tuesday, February 22, 2011

Elu on lill...on lill...on lill...



Elu on lill...
 

Lilled on ilusad, naiselikud ja meeldivad meist enamusele. Olgu nad siis vaasis, peenral või prossil. Viimase variandi  puhul nad küll ei lõhna, aga seda saab muuta peene lõhnaveega piserdamisega ehtele lähedasse kohta J.

Materjaliks Cernit polümeersavi, kahe kinnitusnõelaga, et kandes "kaaluma" ei hakkaks.

Väike vihje - prosse on võimalik ka sallinõelana kasutada. Tee proovi...

Life is a flower...is a flower...is a flower...
Flowers are beautiful, feminine and likable for most of us, weather they are in vase, growing or on a brooch. In last case they don´t smell, but you can always change it with a little perfume J.

I used polymer clay from Cernit and added two pins to avoid dangling.

A little hint - you can wear a brooch as a shawl pin as well. Try it...

Thursday, February 17, 2011

Prossiteema jätkub...




Taaskord üks pross, mis nüüdseks küll juba uues kodus, kuid ikkagi minu südames. Selle tegemine, ideest teostuseni, laabus nii sujuvalt, et prossist jäi hinge helge tunne. Kui tihtipeale teen ehte mõttes valmis, joonistan kavandi paberile ja seejärel asun teostama, siis seekord läbisin vaid mõtte ja teostuse :) Kuidagi iseenesest sündis see lahendus ja kuigi ma tavaliselt musta värvi väga suures mahus ei kasuta, siis siin tundus see kuidagi "omal kohal" olema. Mõte küpseb, et proovida veelkord midagi sarnast, kuid pisut teises võtmes. Kuigi ma ei püüdnud luua mingisugust sarnasust mooniga Muhu tikandist, siis ometigi mõlkus see mul meeles, kui hiljem prossi vaatasin, kuigi ma väidaks, et sellisel juhul on tegu siiski väga stiliseeritud variandiga :) Kuid eks vaataja silm otsustab, mida ta seal just näeb...


And the brooches just keep on coming:
Some things just stay close to your heart - so does this brooch. It already belongs to someone else but has been in my mind all that time. Usually I picture something in my mind, draw it down and then start making it, but it didn´t happen like that this time. I had it in my mind and I did it :). It took me no effort to complete the brooch and although I usually don´t use much black clay, it felt right this time. Already I have some thoughts how to create something similar yet different, but we´ll see about that :). It was not my attention to get the impression of papaver from Muhu embroidery, but somehow it comes to my mind when I look at this brooch. But I let the viewer to decide...

Monday, February 14, 2011

Kaske-kaske...


Pross: Cernit, d42mm.

Pross: pisut etno, pisut rahvuslik, pisut sõleline...kõik kokku ja samas ei ükski neist. Aga minu silma jaoks ilus lahendus - lihtne ja lakooniline, samas natuke tähenduslik.

Täna oli õues -23C külma. Musta-valge kombinatsioon sobib minu tänasesse meeleollu. Ilmajaam lubab nädalalõpuks kuni -30C. Ja mina ootasin juba kevadet...

Brooch: a little ethnical, a little national...all this and nothing. But my eyes rest on it - simple and laconic, a bit meaningful at the same time.

Today it was -23C outside. The black-and-white combination seems to suit my mood well. Weather station promised -30C by the end of the week. And I was expecting the spring to burst in...

Wednesday, February 9, 2011

Haapsalu sall

 


Modell: Maris


Paar nädalat igaõhtust kudumist, laste päevasel uneajal kudumist, öist kudumist...ja ühel ööl kell 1.30 valmis ta saigi J. Uskumatu, aga tõsi! Istusin diivanil, silmad veel vaevalt lahti, ja vaatasin kogu seda ilu. Kududes aimasin küll, et ilus asi on tulemas, aga venitatult on tulemus ikka hoopis teine. Istusin ja vaatasin, vaatasin ja istusin.


Viljapeamuster 5



Kududa oli mõnus, muster ei tüüdanud ka ära. Ilmselt ma koon lähiajal midagi sarnast veel.
Salli mõõdud: 78x183cm
Vardad: põhiosale 4, äärepitsi ülesloomisel 6 ja äärepitsi kudumisel 5.
Lõng: Aade lõng (Raasiku) ühekordne villane.


Kogu oma ilus


Mida teeks järgmine kord teisiti?
  1. Vahetaks lõnga. Minu arvates on see lõng liiga jäme. Kui panen ta kõrvuti näiteks Ogre kahekordsega, siis Ogre on ikka märksa peenem ja väga ühtane. Samas on sellist salli võib-olla muretum kanda, sest ei ole nii õhkõrn. Kuna lõng tundus jäme, siis kudusin ka suuremate varrastega, aga seda juttu saab lugeda minu eelmisest selleteemalisest postitusest
  2. Tahaks proovida ka pitsi külgekudumise varianti, kuigi klassikaline on just õmmeldud.
  3. Järgmine kord koon kindlasti nuppudega ja valget värvi.
Sall läheb lähipäevadel kingituseks 70-aastast juubelit pidavale prouale. Kahju kohe kogu seda ilu küla peale lasta J.

Järgmisel pildil on aga tulemus ühes keraamikatöötoast. Tänase ühise fotosessiooni käigus avastasime Marisega, et tema tehtud keraamiline tass, mis sai kellegi kolmanda poolt nimeks "Saksofon", harmoneerub väga hästi salli halli tooniga. Veel üks vahva värvikombinatsioon, mida näiteks kasvõi ehete tegemisel ära kasutada :) Sama tassi saab "toores olekus" vaadata minu kunagisest keraamikateemalisest postitusest.


 
Vaikelu: Marise tass ja minu Haapsalu sall

Haapsalu Shawl: This is my first one. I really enjoyed knitting it.
Size: 78x183cm
Needles: center-part No4, first border-row No6, border No5.
  

Monday, February 7, 2011

Ootuses...


"Kevadootus"
Fimo/Cernit,
pikkus ilma konksudeta 53mm


...kevadeootuses. Hing ihkab juba värvi ja lõhnu, mida külm, lumi ja jäide on nii pikalt enda alla matnud. Veel hiljuti oli kõik nii ilus valge, nüüdseks on jäänud vaid määrdunud ja porine lumemass. Pühapäeval oli Pärnumaal imeilus päikeseline päev. Öösel oli maha tulnud õhuke valge lumekiht, mis looduse veel viivuks valgeks värvis. Majalähedases peenraservas oli hommikul triibuke musta maad näha - õhtuks oli sealsamas nina välja pistnud aed-liivatee igihaljad lehed. Mudisin tillukesi lehti sõrmedevahel ning hingasin sügavalt sisse...kevadet oli tunda! Istusin hetkeks verandale ja nautisin kogu seda olemist.

Kogu see mõnus olemine ei jätnud mind ka toas maha ning seepärast otsisin välja ehted ja silm jäi pidama just värvilisematel. Need kõrvarõngad samastusid minu hetkemeeleoluga ja nii nad karbist välja jäidki :) Kavatsen neid nüüd mõnda aega kanda...kevadootuses...

I´m yearning...yearning for spring to burst in with its smells and colors. It all have been buried under the snow for too long. It was a sunny Sunday here in Pärnu County. The snow was slowly melting from my garden exposing a few leaves of my Thymus vulgaris. I couldn´t resist to twiddle them a bit...and I could smell the spring! I took a moment and sat on my porch enjoying all this.

All this cozy feeling followed me all day and I decided to take a look at my jewellery. The colored ones caught my eyes the most. These earrings matched my mood and that´s why they stayed out of the box :)...I intend to wear them for some time...expecting for spring.