Viimsed hetked...

Koorekann ja suhkrutoos. Kõrgus ca 10cm. Pildistatud vihmasajus.

Veel jõudis ahjust välja selle aasta viimane glasuuripõletus.
See on minu esimene katsetus glasuurida pihustades.

Koorekann

Pihustamisega on tulemus ilus. Muidugi pean ma veel palju-palju harjutama, et saada ühtlane ja piisavalt kattev tulemus. Pintsliga glasuurimine ei jää kindlasti kõrvale, lihtsalt erinevates oludes kasutan erinevat tehnikat.

Hetkel puudub mul tunnetus, kui paks kiht peaks pritsides peale saama, et glasuur oma "õiget" nägu näitaks, aga eks see kogemus tuleb ajaga.

Seest glasuurisin ikka "valamise ja keerutamise" meetodil. 

Imeliselt ilus sai kristallglasuur.

Lennukat uut aastat!

Voolimisest...

Ma ei tea miks, kuid voolimine ei ole mulle südamelähedane olnud. Osaliselt ilmselt seetõttu, et mul ei ole majapidamises väga nipsasju ja seda puht praktilistel põhjustel - mulle meeldib käia tolmulapiga "siuh ja tehtud" asjadest üle. Sugugi ei taha enne seda pisividinaid kokku korjata ja pärast jälle tagasi laduda. Ma lihtsalt ei ole nipsasjakeste tüüp :)

Kuid, oh üllatust, tabas mind mõnda aega tagasi just voolimise tuhin. Olin oma kausikesi-vaasikesi juba jupp aega teinud kui tuli mõte, et prooviks ühest savipallist midagi niisama voolida. Vahelduseks oli väga mõnus - nokitsed vaikselt oma pulga, hambatiku ja sõrmekestega, silud siit ja silitad sealt. Mis neis edasi saab, ei tea, sest tolmu ma ikkagi neilt pühkima hakata ei taha :) Aga teha oli mõnus!

Täitsa savi...

 

 

 

Need savitööd on viimase kahe nädala katsetused. Pildile said nad püütud põhjusel, et äkki ei ole pärast eelpõletust enam midagi pildistada - alati on ju risk, et nad lähevad katki. Nüüd on vähemalt pilt mälestuseks :)

 

 

Triibulised

Mälus inventuuri tehes tuli meelde, et selle aasta soktoobri projektist jäi puht pildi puudusel välja paar triibulisi sokke. Olgu nad nüüd statistika huvides siin ära näidatud. Kandja tellis need väga täpse kavandi järgi: punase-musta triibulised, varvas ja kand mustad, jalalabale 4 musta triipu.

Sai, mis tahtis!

 

Mnjah...

...ega ei olegi midagi vabanduseks öelda. 

Sügis on veerenud omasoodu ja erilisi võite käsitöövallas üles lugeda pole.

Aimates, et jõulud on, nagu igal aastal, ootamatult ukse ees, sai pisut varem savi vormima hakatud. Tahtsin teha mõned ehted. Siiski ei ole ma tulemusega lõpuni rahul, sest see pole piisavalt õhuline. Peab veel katsetama. 

Glasuuriks ARS-i v.valge. Kantud pintsliga eelpõletatud savile kaks korda.

Soktoober 2013

Taas on kätte jõudnud soktoober. Jah, soktoober, mitte oktoober. Sest igas oktoobris kootakse sokke, mis teebki välja soktoobri. Ma olen vahel küll soktoobrit ignoreerinud, kuid sellel aastal mitte. Esimene sokipaar sai valmis ja teine on juba varrastel.

Seekordne kudumine sai alguse kahest praktilisest vajadusest, mis on tuttavad kõigile soktoobrilastele:

1. külm pressib peale ja suur varvas kipub kummikus külmetama

2. lõngakast on hakanud üle ääre ajama ja midagi on vaja selle massi ohjeldamiseks teha.

No ja nii saigi kootud paar sokke. Lõng Novita Tico-Tico, millest kunagi tehtud need sokid, mis on kulumise ja välimuse säilitamise osas väga kenasti vastu pidanud. Kuna tookord jäi lõnga "lapse jala jagu" üle, siis saidki need ära kasutatud. 

 

Vardad olid 2,0mm. Sääreosa kootud 52 silmusega ühekordsest lõngast. Pahkluu ümber mõned silmad sooniku pahempoolsetes silmustes kahandatud. Labaosas antud sama silmade arv uuesti juurde ja kootud kahekordse lõngaga lõpuni. Lõnga värvijooksu ei jälginud üldse. Võtsin lõngatokist välimise ja sisemise lõngaotsa ja hakkasin kuduma - värvid tulid nii nagu nad vabrikus tokki keriti. 

Sokid said paksud ja soojad. Talv võib tulla.

Ah jaa, nende sokkidega võtsin osa ka isetegija.net foorumi Soktoobri projektist. 

Liblikad

Minu eelmise postituse õmblemistuhin päädus sellega, et korraga sai kangastest välja lõigatud nii maksikleit kui seelik. Kleiti esitlen mõni järgmine kord, kuid seelik on siin. 

Tegelikult läksin kangapoodi kindla ideega, et seelik peab saama suuremustriline ja kahevärviline. Eelistatuim variant oli valge põhja peal sinised lilled. Teate küll, nagu mõnel sini-valgel portselanist teeserviisil. Muidugi ma midagi sellist ei leidnud. Ligilähedastki mitte. Kuna õmblemistuhin oli sees, siis ilma kangata ei saanud siiski lahkuda. Võtsin järgmise parima variandi, millel liblikad ja lilled. Kangas on pärit Abakhani kastist "puuvill ja elastaan", meenutab denimit ja on seljas mõnus. Seelik sai värvlita, mida pildilt ei tuvasta, sest noor fotograaf tegi klõpsu just siis, kui ma ennast käigu pealt sättisin. Seelik on voodriga.  

Nädala pärast algab lastel kool. Mina võtan ühe suvemälestusena kaasa jalgapäevitunud kalossid. 

Ei, mu blogi ei ole välja surnud...

Üks sõbranna küsis, et kas ma suvel käsitööd ei tee, kuna blogis haigutab sügav vaikus. Nojah, ega vist tõesti ei ole väga teinud, sest sellel aastal on ju nii ilus suvi, et seda ei saa ikka raisku lasta. Mitte et käsitöö raiskulaskmine oleks, aga lihtsalt...niipalju muud on ka teha.

Pärast hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti ei ole midagi teinud ja pean tunnistama, et midagi erilist küll mitte. Mul on talvest lõpetamata üks pitssall, millele ma ei saa kuidagi ühte otsapitsi külge silmatud. Salli lõpetamiseks on umbes-täpselt 125 silma vaja kokku silmata, aga näe, ei taha ja ei tee. Siis juulis hakkasin kuduma tütrele sokke, et kaugel see sügis ikka on, aga kuna suvetunne on veel nii võimsalt sees, siis on seegi hetkel soiku jäänud.

Kuid siiski-siiski on üks pluusike, mida ma hakkasin õmblema ja suutsin isegi lõpetada. Seda kõike ühe õhtu sees, sest nii kui oleks kahe päeva peale jätnud, oleks see ka kindlasti pooleli jäänud.

Ma ei olnud päris pikka aega midagi õmmelnud. Lihtsalt ei olnud isu. Aga nüüd tundub, et isu tuleb tagasi.

Õmblema ajendas mind lihtne põhjus. Nimelt avastasin, et Burda ajakirjal on üleval koduleht www.burdastyle.com, millelt saab mustreid alla laadida. Mina, kes ma olen aastaid õmmelnud ja tihti ka Burda lõikeid kasutanud, ei olnud sellest mitte kuulnudki. No ja siis suure õhinaga valisin sealt katsetamiseks ühe tasuta lõike. Üks versioon siin ja teine siin. Kuna selles ei olnud mitte midagi keerulist, siis ühe õhtuga ta valmis saigi. Muutsin lõiget vaid niipalju, et sirge kehaosa asemel lisasin puusale laia kummilindi, mille 5 reaga kinni vuristasin. Mulle meeldis nii rohkem, kui sirgelt kukkuv variant. Aga sellest muudatusest nende piltide pealt aimu ei saa. Üksi kodus olles on ikka väga raske ennast nii pildistada, et kõik peal oleks.

Muidu nokitsen käsitööd hoopis aias teha: rohin, istutan ümber, kastan, naudin saaki jne. Kuna otsustasin enda aiamaa pisut ümber organiseerida, siis meisterdasin ka 5 peenrakasti. Päris ise, ilma meeshinge abita, sest tal oli niigi tööjärg juba ees. Aga kes väga tahab, saab ikka tehtud.

 Mees vedas järkamissae lauale valmis, eraldas vanadest ehitusjääkidest mulle natuke laudu ja töö võis alata. Ära sai kasutatud vanad punnlauad, mis pärast tõrvaõliga katmist ehk mõned aastad ikka aiamaal vastu peavad. Nagu pilt tunnistab, sai isegi lapstööjõudu ära kasutatud. 

Aga ma olen nii rahul, et isegi vill, mis haamriga töötamisest tekkis, tundus seekord kuidagi oma ja hää.

Loodetavasti meeldivad kastid ka mu taimedele.

Glasuurid...

Viimaste glasuurikatsetuste tulemusel on mu linnukollektsioon päris tõhusalt suurenenud :)

Kui tolles postituses lahkasin BOTZ glasuuride proovitöid, siis nüüd sain kätte ARS-i omad: v.valge ja kollane kristall. Kollane kristall oli üldse esimene kristallglasuur, mis minu kätte sattunud.

Kuna glasuuride käitumise kohta ei olnud mul vähimatki aimu ja glasuuripõletuse  (1240 C) aeg lähenes kiiresti, sai proovitud neid toorele savile pintsliga ja sisse kastes.

Allpool lahkan tulemusi, et märk maha jääks. Hea endal siin spikerdada, kui mälu peaks alt vedama.

V.valge: süda ja lind glasuuritud pintsliga 2x, savitükk kastetud glasuuri 10 sekundiks.
Mis ma oskan öelda: õhukeses kihis sümpaatne pruunikas, paksemas kriitvalge. Mulle meeldivad mõlemad versioonid. Selge on, et pintsliga ühtlane pealekandmine on väljakutse. Sissekastetud tükk on käitunud minu jaoks ootamatult, sest ootasin just siit väga ühtlast tulemust.



Kollane kristall: väga huvitav glasuur. Minu silmis ilus eelkõige horisontaalpindadel ja paksemas kihis.
Vertikaalsel pinnal pigem kollakas liivataoline sade. Linnud ja südamed pintseldatud, savitükid sissekastetud (2x ja 1x). Vasakpoolne lind pintseldatud 2x ja siis kuiva pintsliga maha hõõrutud - tulemus ei meeldi.
Parempoolne lind 2x pintseldatud. Kõige ülemine foto nendest kolmest on linnu glasuur lähivaates.
Vasakpoolne süda pintseldatud 1x, parempoolne 2x.

V.valge ja kollane kristall koos: katsetasin, mis need koos teevad.
Tulemus on üllatav ja ilus. Väga meeldib. Natuke vintage minu jaoks.

Prooviks tehtud kausike, mis seest sai kollase kristallglasuuri (valasin sisse ja keerutasin). Tulemus meeldib. Kui teile tundub, et kausi põhjas on mingisugused tükid, siis nii see on. Põletuses purunes ese, mis oli kausi kõrval ja selle tükid maandusid kaussi.

Sama kausike väljaspoolt kaetuna v.valgega. Peale kantud pintsliga 2x. Kiht on õhuke ja liivakarva. Paksemas kihis valkjas.

Eelmisel korral kripeldama jäänud BOTZ pintselglasuur "kraklee". Ei saanud rahu ja proovisin uuesti. Seekord savitükk kastetud 3x glasuuri. Kiht sai peale nii paks, et kippus tükkidena maha tulema. Siiski suutsin seekord praod kätte saada :) Tulemus ei ole küll veel see, mis ma ootan, kuid katsetan edasi.

Suve nautimiseks...

Suvi on täies hoos. Nii mõnus! Maal olles ärkan hommikul teistest varem, et teha kohvitassiga tiir aias. Vahel ei malda kohvi valmimist oodatagi ja lähen selleta. Nopin lible lillepeenrast või umbrohu põllumaalt ja päev saab hea alguse.

Ma olen viimase nädala jooksul juba kaks korda mõlgutanud mõtet, et sellist lõhna, nagu Eestimaa suvel, ei ole kusagil. Ärkad sa siis Lätis, Soomes, Itaalias või Mehhikos - Eestimaa lõhn on kordumatu ja lummav. See on Eesti lõhn, mitte suve ega lillede oma, Eesti oma. Ja sellel aastal on see ninas ootamatult tugevalt.

Nende hommikute-päevade-õhtute lummuses ei kipugi väga käsitööd tegema. Selle traditsioonilises mõttes, sest rohimine on ju ka käsitöö :) Pigem toimetad aias või kulged rannas või kusiganes mujal ja võtad meie lühikesest suvest maksimumi.

 

Suve, kohvi ja külma joogi natumiseks õmblesin kangajääkidest kaks linikut. Roosa tegemiseks kulus jupike tooli tegemisest ülejäänut ja sinise jaoks üks taaskasutuse kardin ning lapsepõlvest pärit sitsiriba.

Ühe suve nautimiseks on nüüd laudlinad olemas :)

Kena suve Sullegi!

Mariale...For Maria

Mariale...südamest.

For Maria...from the heart.

Ja rohkem sõnu ei olegi vaja...

No need for more words...

Filigraan polümeersavist ja sääsk...Polymer clay filigree and a mosquito

Filigraan on paelunud mind üksjagu aega. Ma olen proovinud väikeseid ja veel väiksemaid asju teha, kui see on nüüd kõige väiksem, vähemalt seniks :)

Ripatsi raami mõõdud on 2,5x3cm, polümeersavist osa 1,9x2,2cm.

Filigree has interested me for some time. I´ve done small and even smaller things, but this is the smallest of them, so far :)

Polymer clay part is 1,9x2,2cm.

Ei lasta rahus pilti teha :)

Kuna tahtsin pildistamiseks just päikeseta päeva, siis olid kohe ka sääsed platsis.

Ega üks Eestimaa suvi ikka nendeta saa.



I waited for a cloudy day to take the pictures...and of course, there was a mosquito waiting for me.

There is no way to have a summer without them :(

Nii väikese asja kallal nokitsemine on väga nauditav.

I enjoy working with these little things.

Targu talita

 

 

Vaat mis elu ette veeretab :)

See vidin jõudis leheveergudele.

 

Life is full of surprises.

My sock needle holder got published.

 

 

 Aga nüüd tagasi lillepeenraid rohima...

 

But now, back to the garden...

 

1/1996

Paar kuud tagasi panin end kirja Isetegija.net foorumis Kevadise Seeliku projekti. Mõtlesin, et kavaldan iseennast üle ja saan projekti raames tehtud seeliku, mille riide ostsin eelmisel kevadel. Kuna paar kuud oli ju varuks, siis esialgu ei tormanud. Teadsin, et tähtaeg on mais ja sellest piisas, et seni tegeleda muude asjadega. Aga 9. mail hakkas kuidagi imelik tunne. Teate ju küll seda tunnet, kus sa tead täpselt, et midagi on viltu, aga mis see on, kohe pähe ei karga. No selle tundega vedasin ma õhtusse välja ja siis äkki turgatas - seelik! Kähku vaatasin projekti tingimusi ja volaa - nüüd sai kõik selgeks! Tähtaeg on pühapäeval ehk siis 3 päeva pärast. Kiire pilk kalendrisse ja juba kirjapandud tegemistesse tõi lõpliku selguse. Selguse, et seeliku õmblemiseks oli mul seesama 9. mai õhtu, sest reede ja laupäev oli juba planeeritud. Huvitav, miks mul küll ei olnud seeliku õmblemist kalendris kirjas...

Ega jäänudki muud üle, kui hakata õmblema. Kangas oli ilmselgelt olemas. Tegelikult ka mõte, millist teha, kuid vaid kasin 2 tundi, mis mul kasutada oli, ei lubanud seda käiku lasta. Seega tuli midagi lihtsamat välja mõelda.

Olin kunagi õmmelnud ühe voodriga seeliku, millel oli imelihtne lõige. Lõiget mul küll alles ei olnud, kuid Burda, millest see võetud sai, küll. Otsisin selle kähku välja ja täitsa naerma ajas, et see oli jaanuarist 1996. Jeerum, see on ju peaaegu kaks dekaadi tagasi....

Lõige sai kärmelt maha võetud. Kuna seelik ise on imelihtsa lõikega ja kasutatud kangas väikese "kribu" õiemustriga, siis otsustasin, et panen alumisele äärele punase pitsi. Tuhlasin kõik oma tagavarad läbi, kuid õiget ei leidnuki. Lõpuks otsustasin, et hüppan järgmisel päeval Kangadzunglist läbi ja jõuan selle õhtul enne maalesõitu külge õmmelda. Ja nii läkski. Reede õhtul haarasin valmis seeliku kaasa ja täna said pildid ära klõpsitud.

Järgnev on tuule poolt tekitatud pilt, mille abil võite veenduda, et õmblused on korrektsed ja kvaliteedis järeleandmisi ei olnud.

Igatahes jõudsin ma tähtajaks valmis. Tubli tüdruk. Aga projektidest hoian end mõnda aega eemal :)

Veel üks foto tõendamaks, et ikka terve seelik sai õmmeldud, mitte ainult alläär. Vabandust mitte kõige parema pildikvaliteedi pärast.



Aga kangas meeldib mulle endale kohe väga-väga!

BOTZ glasuurid

Nagu ma eelmises postituses lubasin, nii ka läks :) Katsetasin BOTZ´i valmisglasuure, mis minu jaoks päris uued. Ostsin need 200ml potsikutes Loovuspoest.

Katsetasin kolme erineva glasuuriga: travertiin, tinapunane ja kraklee.

Kõik siin nähaolevad glasuurid on peale kantud pintsliga ja põletatud 1240 kraadi juures.

Kuna mulle väga meeldib, kui kuskil blogis räägitakse lähemalt ka glasuuridest, siis teen seda isegi. Kõiki ära proovida kunagi ei jõua, aga läbi teiste blogide olen avastanud selliseid, mis endalegi huvi pakuvad.  

Aga nüüd siis lähemalt asjast endast. Minu kommentaar glasuuri ja kasutatud kihtide ning kombinatsioonide kohta on ära toodud iga pildi all. Keda huvitab, siis glasuurita linde näeb eelmises postituses.

BOTZ travertiin 9899 - 3 kihti pintsliga.
Märkus: 3 kihti katab paksult, süvendatud muster on enamjaolt täis valgunud.  





BOTZ tinapunane 9873 (1 kiht, alumine) ja travertiin 9899 (1. kiht, pealmine).
Märkus: ka 2 kihti katab üsna paksult. Travertiin on ilmselt punase mõjul rohekaks tõmbunud.



BOTZ travertiin 9899 (2 kihti), roos tinapunane 9873 (2 kihti).
Märkus: punane ei ole üldse hakanud voolama.



BOTZ travertiin 9899 (2 kihti).



BOTZ travertiin 9899 (1 kiht, alumine), kraklee 9878 (1 kiht, pealmine).
Märkus: väga meeldivalt üllatav värviefekt. Kui travertiin on matt ja tinapunane poolmatt, siis kraklee jätab tugevalt läikiva läbipaistva kihi. Siiski ei ole kraklees ühtegi pragu, mida väga ootasin.





BOTZ kraklee 9878 (2 kihti), roos tinapunane 9873 (2 kihti)
Märkus: kraklee on jäänud läbipaistev läikiv kiht. Krakleeniidistikku ei ole üldse tekkinud.

BOTZ kraklee 9878 (2 kihti).
Märkus: krakleeniidistik puudub täielikult. Huvitab, kas põhjus võib olla 1240 kraadis?
Ehk vajab niidistiku tekkimiseks kõrgemat kuumust?

BOTZ tinapunane 9873 (1 kiht, alumine) ja kraklee 9878 (1 kiht, pealmine).
Märkus: punane ja kraklee kokku annavad kummalise tulemuse, mis minule ei meeldi. Siin on kraklee täis õhumulle, paks ja "elutu" kiht, kui nii võib öelda. Samas on muster ühekordse punase alt enam-vähem välja joonistunud.




BOTZ tinapunane 9873 (2 kihti, osaliselt maha hõõrutud)
Märkus: Oma varasemates töödes olen mahahõõrumist tihti kasutanud ja mulle see meeldib.
Selle konkreetse glasuuriga mulle tulemus ei meeldi. Kahju, et ma ei proovinud sama teha travertiiniga.

 


BOTZ tinapunane 9873 (2 kihti).
Märkus: Tavaline, ei üllata.



Kokkuvõtteks ütlen, et BOTZ´i pintselglasuurid on väga hästi katvad, tugevad ja ei valgu üldse (vähemalt need 3, mida mina kasutasin). Katavad nad isegi nii hästi, et kui savisse on süvendatud muster, siis see enam väga välja ei paistagi :)

Tinapunast ma suurtel pindadel kasutama ei hakka, vaid väikestes detailides. Kraklee on hetkel pettumus, kuna niidistikku ei ole üldse tekkinud. Väga rahul olen travertiiniga - huvitavad värviefektid ja hea katvus  nii 1 kui 3 kihiga. Seda kasutan kindlasti ka edaspidi.

Kui alguses pelgasin, et pintsliga kandes ei pruugi glasuur sulada ühtlaseks, siis seda ei pea küll pelgama. Kõik pintslijäljed on kenasti tasandunud.

Linnukeste tegemise ajal voolisid lapsed mõned "pöidlatehnikas" kausid. Nendest kõige efektsem jäi see, mis on järgmisel pildil.



BOTZ travertiin 9899 (1 kiht, kausi sisu ja välimine osa), tinapunane 9873 (täpid välisküljel), kraklee 9878 (kantud pintsliga paksult kausi ülaserva ja pisut seseküljele, et näha, kuidas voolab).
Märkus: Väga huvitav efekt, kuidas kraklee on voolanud kausi servalt siseküljele. Sarnane sellele, mis on sama kombinatsiooniga linnul.
Kausi läbimõõt ca 9cm.



Lisaks veel minu poolt tehtud kausike. Kasutasin vormina üht plastmasskaussi, millele väljalõigatud ketta peale surusin. Kui kõik eelnevad tööd on glasuuritud eelpõletatud savile, siis selle kausiga tahtsin katsetada just toore savi glasuurimist. Kui kauss valmis voolitud, lasin selle natuke aega kuivada ja glasuurisin poolniiskele savile pintsliga. Olen tulemusega väga rahul, sest ajaline kokkuhoid on märkimisväärne - jääb ju ära eelpõletuse etapp. Muidugi ei saa nii alati teha, kuid vahest siiski.

BOTZ travertiin 9899 (3 kihti kausi sees), kraklee 9878 (2 kihti kausi välikülg), tinapunane 9873 (lilled 2 kihti).
Märkus: Jäin tulemusega väga rahule. Üllatas, et poolniiskele savile glasuurimine andis nii hea tulemuse. Pean meelde jätma, et eelneval kihil tasub enne järgmist kindlasti ca 1 tund kuivada. Nii ei hakka alumine kiht "sulama".
Kausi läbimõõt ca 15cm.