Tuesday, August 2, 2011

Nupuga pajulehekiri...



Valmis ta saigi - tähtajaks ehk siis juuli lõpuks. Eelmise salli valmides oli uus idee juba olemas, kuid kahtlesin mõnda aega, kas ikka hakkan kuduma või ei. Põhjus lihtne - eelmine sall edenes oodatust oluliselt kauem, et kauniks lõpptulemuseks saada. Seekord oli aga uus ja huvitav lõng ning mõte rändas ikka sallile tagasi. Nii ma siis ükspäev taas vardad võtsin ja proovilappi kuduma hakkasin, sest Malabrigo Lace oli minule uus lõng.
Proovilapp valmis ja venitatud otsustasin, et ikkagi koon. "Ohver" oli ka juba valitud, kes minu tehtud salli kandma peab hakkama ja sellest ka tähtaeg, mil sall pidi valmis saama.




Nupud on 9-kordsed.
 

See lõng on pisut Ogre omast jämedam. Pigem sinna Raasiku ühekordse villase kanti, kuid siiski kahekordne, väga ühtlane, siidine ja mõnus pehme kududa. Nagu ma juba varemgi olin teinud, valisin seegi kord jämedama varda, sest minu kudumiskäekiri on tugev. Varras põhiosa kudumisel 4, äärepitsile 5 ja 6. Ripsiridasid sai 206. Salli valmismõõtudeks 75x195cm. Nupud 9-kordsed.


Kudumine edenes jõudsalt. Ühele äärepitsile loodud 411 silma tundusid kui lapsele käpiku kudumine. Nupuga pajulehekiri oli muster, mis Haapsalu salli raamatu avamisel mind kohe võlus. Tahtsin seda juba eelmisel sallil kasutada, kuid tookord sai pohlalehekiri võitu :)

Lõnga oli varutud 125grammi, sest ühistellimuse käigus olime Diana-Dotsiga 250g paki pooleks teinud. Esimese äärepitsi poolepeal helistasin Dianale, et kuule, ega sa ei ole veel valgest midagi kudunud, mul jääb vist puudu. Diana kinnitas, et lõnga on ja ma vehkisin varrastega rahus edasi. Teise äärepitsi viimase rea lõpus (no nii 70 silma oli veel jäänud maha kududa) selgus tõsiasi, et tõesti jääb puudu. Kuna oli õhtune aeg, tähtaeg lähenemas ja hoog sees, siis oli vaja ju ometi edasi kududa. Dianale helistamiseks oli ilmselgelt hiline aeg. Ei aidanud muud, kui võtsin proovilapi ja harutasin üles. Loputasin läbi ja laotasin saunalinale laiali kuivama. Tunnikese pärast sain edasi kududa. Siis hakkasin kokku õmblema. Esimese äärepitsi juures mõistsin, et olin pitsi silmuseid kokkuõmblemisel valesti lugenud ja võtsin kõik uuesti lahti. Teisel korral õnnestus kõik silmusepealt. Kui lõpetasin, jäi harutatud proovilapist järgi ca 20cm jupike. Seega, salli kaaluks ilma kaalumata ca 124,5 grammi :o) Kusjuures, sõrmusest läheb läbi :o) Kell 3 öösel oli sall koos ja jäi venitust ootama.



Pildistamine oli seekord "põnev", sest aega enam väga ei olnud ja tahtsin siiski kasutada suvevalguse mõnusid ning need vajalikud klõpsud välitingimustes teha. Asi aga ei edenenud kuidagi, sest kõik linnakodulähedased kohad tundusid mittesobilikud. Kui siis pere juhtoinas otsustas, et vaja õhtul Valgeranna seiklusparki minna, siis mina pidin jääma kõige väiksemaga rannale jalutama. Mõtlesin, et noh, võtan salli kaasa ja seal roheluses kindlasti leidub mõni vahva koht, kus need klõpsud ära teha. Aga ei olnud nii lihtne midagi. Rand oli alles rahvarohke ja rannas lebavatele kividele tundus see hetk kohatu salli laotada. Ronisin siis vaatetorni ja laotasin salli  kõige ülemise korruse äärekäsipuule. Hea rahulik oli pildistada, sest inimesi polnud ja taustaks oleks olnud vaid sinetav augustitaevas. Kuid tuul püüdis järjekindlalt mu śedöövrit õhku paisata. Otsustasin tornist alla kolida. Jalutasin rannal, aga "ahaa" efekti ei tekkinud ühegi koha suhtes. Siis avastasin, et kohe võsa ääres on üks langenud männitüve sisse saetud "pingike", üsna laudtee lähedal. Laotasin aga salli laiali ja asusin igasuguseid "huvitavaid" poose võttes klõpsutama. Poosid muutusid huvitavaks põhjusel, et ma püüdsin kividel tasakaalu säilitades ohakate ja kõrreliste vahel torkamist-kõditamist vältida. Kui ma siis asjaga ühelpool olin, siis märkasin, et seljataga seisis soomekeelne vanapaar, kes mu tegemist lustakalt jälgis.

Ning minupoolsed vabandused, et fotod on jällegi enne ääresilmuste ülekäimist tehtud. Neid saab õhtul diivanil ka ümaraks tagasi venitada, kuid pilti peab ikka valges tegema :)



Ja nüüd tuleb sallikudumisse ilmselt paus, sest vaja jämedam villane ja 4 varrast näppude vahele võtta ja talveks valmistuma hakata. Rege rauta suvel...






3 comments:

Anita said...

Väga ilus! :)

Kai:) said...

Väga ilus ja uhke sall!See lõng tundub ka huvitav ja kvaliteetne olevat.

Jenniplika (Helena) said...

Aitäh, Anita ja Kai.
Malabrigo Lace on pehme-pehme lõng.