Taaskord üks pross, mis nüüdseks küll juba uues kodus, kuid ikkagi minu südames. Selle tegemine, ideest teostuseni, laabus nii sujuvalt, et prossist jäi hinge helge tunne. Kui tihtipeale teen ehte mõttes valmis, joonistan kavandi paberile ja seejärel asun teostama, siis seekord läbisin vaid mõtte ja teostuse :) Kuidagi iseenesest sündis see lahendus ja kuigi ma tavaliselt musta värvi väga suures mahus ei kasuta, siis siin tundus see kuidagi "omal kohal" olema. Mõte küpseb, et proovida veelkord midagi sarnast, kuid pisut teises võtmes. Kuigi ma ei püüdnud luua mingisugust sarnasust mooniga Muhu tikandist, siis ometigi mõlkus see mul meeles, kui hiljem prossi vaatasin, kuigi ma väidaks, et sellisel juhul on tegu siiski väga stiliseeritud variandiga :) Kuid eks vaataja silm otsustab, mida ta seal just näeb...
And the brooches just keep on coming:
Some things just stay close to your heart - so does this brooch. It already belongs to someone else but has been in my mind all that time. Usually I picture something in my mind, draw it down and then start making it, but it didn´t happen like that this time. I had it in my mind and I did it :). It took me no effort to complete the brooch and although I usually don´t use much black clay, it felt right this time. Already I have some thoughts how to create something similar yet different, but we´ll see about that :). It was not my attention to get the impression of papaver from Muhu embroidery, but somehow it comes to my mind when I look at this brooch. But I let the viewer to decide...
2 comments:
Väga ilus!:)
Minu arust ka :o))
Post a Comment