Minu esimene Muhu tikand

"Oiiiii kui loll sa oled...", oli mu esimene mõte, kui olin ühe hingetõmbega ennast Isetegijates Muhu tikandi koostegemisse kirja pannud. Teema tundus nii ahvatlev, et ma üldse ei arutanud seda asja endaga läbi, vaid lihtsalt registreerusin. Mõtlesin, et mul üks talvel vilditud saunamüts, et teen midagi sinna peale, et tuleb juuube vägev asi välja. No vot, aga oleks pidanud ikka rohkem mõtlema, sest... ma ei ole kunagi midagi tikkinud, selles "tavalises" tikkimise mõistes. Kui see mulle pärast hurraaaga registreerumist koitis, siis ma olin natuke aega päris tumm... Einoh, loll mis loll - enne tegutseb ja alles siis mõtleb. Ma ei suutnud ennast ära imestada, kuidas teema ise oli mind nii köitnud, et oskused jäid täiesti tahaplaanile. Kui ma oma esimesest ehmatusest üle hakkasin saama, siis hakkas ka mõte uuesti tööle. Nojah, ma olen ju kunagi põhikooli ajal teinud pilutikandit, aga see on absoluutselt teine teema. Pealegi ei mäleta ma sellest enam suurt midagi. Ristpistet olen ka paaril korral proovinud, aga jah....Muhu tikand - ma olin ennast täitsa ülehinnanud. 



22 kasutuses olnud lõnga

 

Paar nädalat ei võtnud ma ostetud 37 peenvillast lõnga väljagi, sest ma ei olnud veel endaga päris ära leppinud. Toimetasin vaikselt muid asju nokitseda. Sain valmis vaiba ja heegeldasin veel üht-teist. Aga Muhu tikandi teemas käisin ikka piilumas, et mida teised juba teinud on. No seal on ikka väga ilusaid töid! Tikitud saunamütsi idee hakkas täiesti kohatu tunduma... ja otsustasin, et kui juba, siis juba, ja lähen täispanga peale välja ning teen endale diivanipadja. Ei mingit allahindlust endale. Kui ma siis projekti lõpukuupäeva endale meenutasin, siis avastasin, et septembri esimene nädal asun ma kohas, kus postituse tegemine raskendatud ja see tähendas, et ma pean augusti lõpuks töö valmis saama. Mõistsin, et aega ei ole enam palju. Kuskilt oli mällu jäänud kellegi targa inimese ütlus, et tikkida tuleb päevavalges ja aega läheb omajagu. Selge - tuli tegutsema hakata. Kuna ma tahtsin heledat patja ning Pärnust ma sellist villast materjali leida ei suutnud, siis võtsin kapist linase kanga. Kas villased lõngad või mulinee? Selgus, et tehakse nii ja naa. Kuna villase värvivalik oli kodus suurem, siis otsustasin nende kasuks. Raamatukogust "Muhu tikandi" raamat (Leida Kirst) kaenlasse ja mustrit valima. Õnneks leidsin üsna ruttu sobiva, lisasin nurka 3 maasikat ja kopeerisin mustri kangale - jupi kaupa, et tikin ühe motiivi ära ja siis kopeerin uue kõrvale jne.

Ausalt, nende kolme maasika tikkimine võttis mul peaaegu 2 tundi aega. Tikkisin kahekordse lõngaga ja ei saanud kuidagi värve sulanduma. Vahepeal tundus, et lõngakiht läheb juba liiga paksuks ja siis harutasin ebasobivad kohad uuesti üles ja tikkisin jälle. Ega ma nendega päris rahule ei jäänudki...

Järgmised detailid tegin kõik ühekordse lõngaga. Mulle sobis see palju paremini. Värvid sulandusid mõnusamalt ja ühtlasemalt.

Tikkisin 4 õhtut 2-3 tundi korraga (kuni päevavalgust jätkus). Õmblemine võttis vähe aega. Ega ma tikandiga 100% rahule ei jäänudki, aga eks ma teinekord harjuta jälle ja siis juba paremini ja tublimini ja osavamini ja...







Mõõdud 40x40cm.





Tagant lukuga, mille nähtavale jätsin.




Kuna mulle väga ei meeldi need lössakil padjanurgad,
siis seekord sai tehtud sellised.





Motiiv mustrist



Hiiretips ja totakas Toto...Minnie and dopey Toto

Teate ju küll seda lastelaulu "Hiiretips läks putru keetma, tipa-tapa tibule...". Ma olen seda vist süsimustmiljon korda laulnud - kui keegi beebina autosõitu ei talunud, kui miski-keski beebi endast välja ajas, kui uni oli beebi kõige suurem vaenlane, kui... jne. Vahel ma märkan ootamatult, et ümisen seda laulu midagi teha nokitsedes - ju ma siis vajan sellel hetkel rahustavat tooni :) Nüüd sai Hiiretips endale ka füüsilise väljundi - natuke ninakas, natuke uudishimulik ja natuke nunnu.



Hiiretips läks putru keetma...



Aga enne Hiiretipsu tuli hoopis totaka näoga Toto. Vähemalt nii väitis üks mehehakatis, kes jalgpalli tagumisest higisena tuppa maandus ja ilma igasuguse ettehoiatamiseta jänese ristiisaks hakkas. Selle eest oleks pidanud penalti andma :) Mina nägin teda hoopis Ruudina, aga heal lapsel mitu nime.



Kohe näha, et vanad sõbrad



Kui mul jänes valmis sai, siis küsiti, et on see amigurumi? Eeeee, ma ei tea... Ma teadsin küll, et on amigurumi mänguasjad, aga mis teeb ühest tavalisest heegeldatud mänguasjast amigurumi mänguasja, vaat seda ei teadnud ma teps mitte.

Aga ma mitte ei salli sellist teadmatust oma peas ning seetõttu maandusin hiljem netti ja uurisin-puurisin teemat lähemalt. Teate, ma ei kujutanud ettegi, et see nii populaarne on. Lugesin ja lugesin ning selgus, et Eestis isegi sellekohane raamat välja antud ja mitu amigurumi blogi olemas jne. Ühte pean küll ütlema, et kui enamus amigurumi definitsioone väidab, et kõik detailid on heegeldatud ringselt, siis pildiotsinguga leiab ka muid variante - just deitailides näib see erinevus valitsevat (näiteks loomade kõrvad).



Jäneseid taltsutatakse ikka kõrvupidi



Aga vahet pole, amigurumi or not amigurumi, lapsed mängivad nendega ehk ikka.

Hiir kasvas ca 25cm ja jänes 45cm pikkuseks.

I made some crocheted toys for children. Someone asked me if it is an amigurumi rabbit? I wasn´t sure since I had never been into amigurumi. But I discovered via Google that it is very-very-very popular. I´m still not sure if it is amigurumi or not (probably is), but I´m sure children couldn´t care less :)

Minnie is about 25cm and Toto about 45cm tall.



Porgand



Heegeldatud vaip...Crocheted rug

Sellest projektist ma siin rääkisingi :o)

Vaiba läbimõõt on 97cm ja materjali kulus 9m (3 erinevat värvi torutrikotaazi laiusega 35, 40 ja 55cm, mille ribad lõikasin 1,5cm laiusteks). Materjali hinnaks kujunes 12.46 eurot. Kui viitsiks vahest Kangadzunglis alesid passida, saaks poole odavamalt :)  Heegelnõel nr 10 ja viimasel kahel real nr 9, sest tundus, et muidu jääb liiga lõtv. Viimased 5 rida harutasingi esialgu üles ja tegin uuesti, sest hakkas lokkima. Meisterdasin vist 7 õhtut paari tunni kaupa. Pool ajast võttis ilmselt ribade tegemine, sest kuna polnud ketast, siis lõikasin kääridega.

That´s the project I was writing about here. This rug is 97cm in diameter and I used 9m of "elastic pipe" in various widths (35,40 and 55cm). I cut the pipe into 1,5cm wide ribbons. Total cost is 12.46 euros. Crocheting hook No 10 and 9 (last two rows). It took me about 7 evenings to complete.

Ja ma olen temaga üli-mega-väga rahul. Vaip sai täpselt selline nagu vaja. Värvid mängivad fotodel jälle pisut vingerpussi, kuid kõige reaalsem toon on ülaloleval pildil. Ma poleks kunagi arvanud, et minu kodus hakkab selline vaip olema. See värv on lihtsalt nii kreisi, kuid ära iial ütle iial - ta on mu kodus täiesti omal kohal ja tõeline energiasüst.

I am absolutely pleased with this project. It turned out just the way I expected.

Idee ise pärit ajakirjast "101 ideed". Algselt plaanisin, et ei võta mustrit otse ajakirjast, vaid kasutan mõnda ümmarguse liniku oma, millel ridade arv sinna 25 kanti, aga kord tundus üks ja kord teine vale ning naasesin ikkagi ajakirja juurde.

I got this idea from the magazine "101 ideas". At the beginning I was looking for some other pattern, but finally gave up and use the one described in the magazine. I´m sure that any other pattern is usable. This one has 25 rows.

Kuna ma ei riskinud sellist suurt asja kohe õigest materjalist heegeldama hakata, siis tegin ikkagi kõigepealt proovitöö tavalisest puuvillasest lõngast. Ma ei tea, kas asi oli minu algelistes oskustes või mis, aga igatahes tundub mulle, et õpetuses (ilmselt tõlketöö) on apsakad sees. Muidugi, ega muster ei ole raketiteaduse vallast ja seega sain pildi järgi ka kenasti hakkama.

Since I didn´t want to risk too much, I decided to make a swatch and used an ordinary cotton yarn. It seemed to me that the pattern had some mistakes (probably something went lost in translation), but I managed to read it down from the picture since the pattern was easy enough.

Muide, seal samas ajakirjas on veel üks vaiba pilt, aga ilma õpetuseta ning ma mõtlesin, et proovin selle mustrit ka järele aimata. See on aga veel pooleli, sest vahepeal on mõnus ka muid asju teha :) Mul oleks talle koht muidu olemas küll...aga värvi osas on veel ebaselgus. Ilmselt oleks väga vahva teha selline vaip näiteks ananassimustriga.

 By the way, there is another rug pattern in this magazine, that I am interested in :) I even starter to make a swatch, because there is no pattern.




Poolik proovitöö

 
Selline kätetöö siis seekord. Aitäh, et külastasite.
Thank you for visiting!

Kangalõng...Fabric yarn

Kuu aega tagasi lehitsesin üht ajakirja ja sealt jäi silma idee, mille teostamiseks sobivat lõnga või nööri otsisin, aga ei leidnudki. Ikka oli värv vale või hind kõrge. Lahenduse leidsin kangalõngas, mida ise lihtsate võtetega teha saab. Mida ma sellest kangalõngast siis lõpuks ka tegin, seda näete järgmises postituses, kui mu Panasoonik on Känoni akud töökorda seadnud. Aga praegu endale mäletamiseks ja teistele näitamiseks pildiseeria kangalõnga tegemisest. Kuigi mina kasutasin seekord Kangadzunglist ostetud torutrikotaaźi, siis tegelikult saab nii ära kasutada vanad T-särgid, laste sukapüksid, kilekotid jmt. materjali.

Juba ette vabandan, et pildid nii kehva kvaliteediga, kuid punase pildistamine on isegi päevavalges aeg-ajalt tõeline katsumus.



This is a little tutorial about how to make some fabric yarn. Sorry in advance for bad quality photos, but catching red color can be tricky even in a daylight. I happened to notice one nice idea in a magazine and tried to find the right yarn for it, but couldn´t succeed. All the choices were in the wrong color or too expensive for this project. So, I decided to make some fabric yarn. I found exactly the right color "elastic tube" and started cutting.

And sorry for any possible mistakes in English.




Torutrikotaaź, mida on poes väga erinevas laiuses ja hinnaklassis.
Ma ei soovita kasutada sooniktrikotaaźi,
kuna see venib ja hargneb rohkem kui vaja.
Elastic tube that you can buy in variety of width.

 




Keera toru üks serv teise peale (kahekordseks) nii, et servad
mitte ei kattu, vaid jäävad üksteisest ca 2cm kaugusele.
Nüüd lõika kääridega (või kettaga) kangast ca1,5cm laiused
ribad. Ribade lõikamisel jäta servast ca 2cm läbi lõikamata, kuid
kindlasti lõika läbi topelkeeratud serv.
 Riba laiusest sõltub hilisema kudumis-või heegeldamistöö
paksus.
Flap one edge of the tube on other leaving the edge as shown 
in the picture. Cut stripes about 1,5cm wide leaving about 2cm uncut. Make
sure to cut through where the fabric is double leyered.

 




Lahtilõikamata servaga torukangas jääb selline "kamm".
Kanga võid ribadeks lõigata ka nii, et seda eelnevalt topelt
ei keera, kuid siis läheb ka topeltkauem aega.
This is how the fabric looks after cutting. You can cut without
folding the fabric, but then it takes twice as much time  to complete.





Nüüd tuleb see "piidevaheline" ala diagonaalselt lahti lõigata.
Selliselt tekibki üks pidev riba kangast. Kui lõigata
"piidevaheline" ala otse lahti, siis saad hoopis
terve portsu kangarõngaid.
Now you have to cut the stipes up diagonally.

 



Diagonaalis lõikamine.
This is how to do it.

 




Selline näeb kangas välja diagonaalislõikamise järel.
This is how the fabric looks after cutting.







Et lõigatud ribadest lõnga saada, võta sellest näppudega kinni
ja venita seda üsna tugevalt.
To make yarn out of this loooooong fabric stripe strech it
quite firmly.

 





Riba servad hakkavad rulluma ja nii saadki lõnga. Kui soovid,
siis võid jätta ka venitamata.
The edges start to curl. You do not have to strech it,
if you don´t want to.

 




Selle meetodi hea eelis on, et kui sa ei tea,
kui palju lõnga täpselt vaja on, siis lõikad otsast
mingi osa valmis ja töö käigus lõikad järjest juurde.
If you are not sure how much yarn you´ll need, then
start working with it and make more when needed.  






Ülemine prooviheegeldus on tehtud venitamata ribadega.
Alumine prooviheegeldus on tehtud venitatud ribadega.
Visuaalselt väga suurt vahet nagu ei olegi, aga heegeldada
on mugavam neid ribasid, mis on venitatud.
The upper one is from unstreched fabric stripes.
The lower one is from streched fabric stripes.
The is no big difference, but in my opinion it
is much easier to work with streched one.



Vot selline väike õpetus siis seekord. Abiks ikka :)
That´s all for now. Enjoy :)

Kahe-tunni-kleidike...koos algelise õpetusega





Piltidel klõpsates näeb suuremalt



Lootuses, et suvi veel möödas ei ole, sai tehtud üks kleidike. Tegu on tõesti kahe-tunni-kleidikesega, sest maksimaalselt niikaua läheb aega kanga ja õmblusmasina kapist võtmisest kleidi selgapanemiseni. Järgmise teeks ilmselt juba veelgi kiiremini...

Asi sai alguse sellest, et mõnda aega tagasi tõi tädi mulle ühe kangatüki, mille ta teise ringi poest oli soetanud. Ütles, et lihtsalt ei saanud seda sinna jätta ja ehk saad siit midagi. Täpsemalt öeldes tõi ta mulle ülakardinatüki, sest just see see oli. Kangas ise aga ilus, tugev, heleroosa ja broderiipitsiline.





Mustri motiiv

 

Boonuseks oli see, et asi nägi välja täitsa uus.




Tuul sahistab kleidisabas

 

Tuli mõte teha sellest väike kleidike. Materjali oli nii palju, et ilmselt saaks sellest lausa 3 kleidikest, aga noh, niipalju ei lähe esialgu vaja :)

Kleidil on masinaga kroogitud ülaosa ja kaks traksikest, mis seljal risti sätitud, et paremini õlgadel püsiks.

Laps kleidiga ülirahul. Tollel päeva kui kleit pidi peo ajaks selga saama, söödi hommikusöök ülehelikiirusel ja kaoti märkamatult vannituppa. Mõnda aega hiljem saabus sealt paljas tirts, kes teatas säraval näol, et temal on hommikupesu ja hambapesu mõlemad tehtud - nüüd peab ta kleidi selga saama :o) Peaks vist igaks hommikuks uue kleidi õmblema...

Mida teeksin veel (mina, laps mitte):
Mul kavas kleit lapse tagant veel kord ära näpata, sest mind ennast segab see, et ülaserva krookimine lokib. See tekib paratamatult, kuna ülemine serv on 1x tagasi keeratud ning krookeniidiga läbi õmmeldud. Kahekordne kangas on jäigem ja krooked jäävad lõdvemad. Plaan oli juba kohe sinna käsitsi krookimisniit veel sissepoole lisada, kuid tirts saabus koju just hetkel, kui kleit valmis sai ja siis ei olnud enam aega mingisuguse niidiga jampsida. Nii kiire oli, et selga saada ja keerutada. Kusjuures lapsele endale meeldib, et ülaserv "sedapsi lokitab", aga emmele ei meeldi...Ei tea, kelle arvamus peaks peale jääma?

Kleidi õmblemise õpetus

Vaja läheb:
1. Kangast.
2. Kumminiiti ja õmblusniiti.
3. Triikrauda.
4. Õmblusmasinat.
5. Nööpnõelu.
6. Kui ei soovi samast riidest õlapaelu, siis selle asenduseks kandipaela, muud paela, pitsi vms.



Ülakardin, millel mina kardinapaela lihtsalt ära lõikasin, sest
ülejäänu oli piisav kleidi pikkuseks.  

  1. Lõika kangast välja vajaliku suurusega tükk, mille laius on lapse 2-kordne rinnaümbermõõt ja pikkus vastavalt sellele, kui pikka kleiti tahad teha. Kleidi pikkusele arvesta ka õmblusvarud (ülaserva 1,5cm ja allaserva 3cm, vastavalt soovile). Kleidi laiusele ei ole õmblusvarusid vaja eraldi arvestada, see on juba mõtteliselt 1,5cm arvestusega olemas. Kui kangas on mustriline, siis katsu sobitada tagaõmbluse muster ühilduma. Selleks võid vajadusel tüki pigem kuni 3cm kitsamaks kui laiemaks arvestada. 2-kordse rinnaümbermõõdu järgi tehtud kleit on nagunii seljas suhteliselt "ladnalt".

2. Palista kleidi üla- ja alaserv. Triigi ülaserv 1,5cm laiuselt tagasi ja alaserv 3cm tagasi. Õmble alaserva õmblus masinaga läbi (kui sa just ei tee seda käsitsi salapistes või kui see ei ole pitsiline, nagu minul).
 


Sik-sakitatud ääred, sest overloki väljatirimine tundus
nii väikese töö jaoks ajaraiskamine :)

 
3. Pooli masina alumiseks niidiks kumminiit ja ülemiseks pane tavaline õmblusniit. Aseta kleidi ülaosa masinale parem pool pealpool, sest tavaline õmblusniit peab jääma väljapoole ja kumminiit (mis kroogib) sissepoole. Nüüd vurista masinaga niipalju krookeõmblusi üksteise kõrvale, kuipalju sobilik tundub. Krookeõmbluste tegemist alusta kleid ülaservast, siis on hea järgmisi õmblusi sinna paralleelselt kõrvale teha ja saab töö käigus vaadata, kas juba piisab.




Kumminiit ja tavaline õmblusniit


 


Krookimine paremalt poolelt.

 
4. Kui krookeõmblused tehtud, siis ühenda tagaõmblus arvestades õmblusvaruks 1,5cm. (Teine variant on ühendada kõigepealt tagaõmblus, triikida see laiali, keerata tagasi 1,5cm ülaservast ja siis krookida masinaga paremalt poolelt krookeõmblused. Minule tundus esimene variant sobilikum.)




Mustrisseviidud tagaõmblus

 
5. Mõõda sobilik pikkus ja laius traksidele ja õmble need valmis. Kui soovid, võid samast riidest tehtud trakside asemele kasutada kandipaela, muud paela, pitsi vms.




Selline näeb kleit välja enne õlapaelte lisamist

 
6. Pane kleit lapsele selga ja kinnita traksid esialgu nööpnõeltega. Lase lapsel paar tiiru, kükki, kummardust, kniksu ja kraapus teha ning veendu, et traksid õlgadelt alla ei vaju. Tagant risti asetatud traksid seda üldjuhul ei tee.

7. Õmble traksid masinaga kleidi külge.

8. Triigi kleit ja pane selga.

9. Mine poodi või kapi juurde ja vali kangas, et ka endale sarnane kleit õmmelda.



Broderii lähemalt


Ma oleksin väga tänulik, kui keegi võtaks vaevaks ja kommenteeriks, kas see õpetus on arusaadav või ei. Teinekord teaks siis ehk paremini, kuidas midagi sellist üles märkida.

Aga igatahes - tänan, et külastasite ja lugesite!



Nupuga pajulehekiri...

Valmis ta saigi - tähtajaks ehk siis juuli lõpuks. Eelmise salli valmides oli uus idee juba olemas, kuid kahtlesin mõnda aega, kas ikka hakkan kuduma või ei. Põhjus lihtne - eelmine sall edenes oodatust oluliselt kauem, et kauniks lõpptulemuseks saada. Seekord oli aga uus ja huvitav lõng ning mõte rändas ikka sallile tagasi. Nii ma siis ükspäev taas vardad võtsin ja proovilappi kuduma hakkasin, sest Malabrigo Lace oli minule uus lõng.

Proovilapp valmis ja venitatud otsustasin, et ikkagi koon. "Ohver" oli ka juba valitud, kes minu tehtud salli kandma peab hakkama ja sellest ka tähtaeg, mil sall pidi valmis saama.




Nupud on 9-kordsed.

 

See lõng on pisut Ogre omast jämedam. Pigem sinna Raasiku ühekordse villase kanti, kuid siiski kahekordne, väga ühtlane, siidine ja mõnus pehme kududa. Nagu ma juba varemgi olin teinud, valisin seegi kord jämedama varda, sest minu kudumiskäekiri on tugev. Varras põhiosa kudumisel 4, äärepitsile 5 ja 6. Ripsiridasid sai 206. Salli valmismõõtudeks 75x195cm. Nupud 9-kordsed.

Kudumine edenes jõudsalt. Ühele äärepitsile loodud 411 silma tundusid kui lapsele käpiku kudumine. Nupuga pajulehekiri oli muster, mis Haapsalu salli raamatu avamisel mind kohe võlus. Tahtsin seda juba eelmisel sallil kasutada, kuid tookord sai pohlalehekiri võitu :)

Lõnga oli varutud 125grammi, sest ühistellimuse käigus olime Diana-Dotsiga 250g paki pooleks teinud. Esimese äärepitsi poolepeal helistasin Dianale, et kuule, ega sa ei ole veel valgest midagi kudunud, mul jääb vist puudu. Diana kinnitas, et lõnga on ja ma vehkisin varrastega rahus edasi. Teise äärepitsi viimase rea lõpus (no nii 70 silma oli veel jäänud maha kududa) selgus tõsiasi, et tõesti jääb puudu. Kuna oli õhtune aeg, tähtaeg lähenemas ja hoog sees, siis oli vaja ju ometi edasi kududa. Dianale helistamiseks oli ilmselgelt hiline aeg. Ei aidanud muud, kui võtsin proovilapi ja harutasin üles. Loputasin läbi ja laotasin saunalinale laiali kuivama. Tunnikese pärast sain edasi kududa. Siis hakkasin kokku õmblema. Esimese äärepitsi juures mõistsin, et olin pitsi silmuseid kokkuõmblemisel valesti lugenud ja võtsin kõik uuesti lahti. Teisel korral õnnestus kõik silmusepealt. Kui lõpetasin, jäi harutatud proovilapist järgi ca 20cm jupike. Seega, salli kaaluks ilma kaalumata ca 124,5 grammi :o) Kusjuures, sõrmusest läheb läbi :o) Kell 3 öösel oli sall koos ja jäi venitust ootama.



Pildistamine oli seekord "põnev", sest aega enam väga ei olnud ja tahtsin siiski kasutada suvevalguse mõnusid ning need vajalikud klõpsud välitingimustes teha. Asi aga ei edenenud kuidagi, sest kõik linnakodulähedased kohad tundusid mittesobilikud. Kui siis pere juhtoinas otsustas, et vaja õhtul Valgeranna seiklusparki minna, siis mina pidin jääma kõige väiksemaga rannale jalutama. Mõtlesin, et noh, võtan salli kaasa ja seal roheluses kindlasti leidub mõni vahva koht, kus need klõpsud ära teha. Aga ei olnud nii lihtne midagi. Rand oli alles rahvarohke ja rannas lebavatele kividele tundus see hetk kohatu salli laotada. Ronisin siis vaatetorni ja laotasin salli  kõige ülemise korruse äärekäsipuule. Hea rahulik oli pildistada, sest inimesi polnud ja taustaks oleks olnud vaid sinetav augustitaevas. Kuid tuul püüdis järjekindlalt mu śedöövrit õhku paisata. Otsustasin tornist alla kolida. Jalutasin rannal, aga "ahaa" efekti ei tekkinud ühegi koha suhtes. Siis avastasin, et kohe võsa ääres on üks langenud männitüve sisse saetud "pingike", üsna laudtee lähedal. Laotasin aga salli laiali ja asusin igasuguseid "huvitavaid" poose võttes klõpsutama. Poosid muutusid huvitavaks põhjusel, et ma püüdsin kividel tasakaalu säilitades ohakate ja kõrreliste vahel torkamist-kõditamist vältida. Kui ma siis asjaga ühelpool olin, siis märkasin, et seljataga seisis soomekeelne vanapaar, kes mu tegemist lustakalt jälgis.

Ning minupoolsed vabandused, et fotod on jällegi enne ääresilmuste ülekäimist tehtud. Neid saab õhtul diivanil ka ümaraks tagasi venitada, kuid pilti peab ikka valges tegema :)

Ja nüüd tuleb sallikudumisse ilmselt paus, sest vaja jämedam villane ja 4 varrast näppude vahele võtta ja talveks valmistuma hakata. Rege rauta suvel...