Thursday, January 6, 2011

Need võrratud vaagnad...



...sain ma savitoast kätte veel eelmise aasta lõpupäevadel. Vähemalt minu enda arvates on nad absoluutselt võrratud – just minu maitsele. Nii nagu eelmisel korral , nii ka nüüd, olin ma veendunud, et kõik ei õnnestunud ehk päris nii nagu vaimusilmas ette sai kujutatud. Seda siis glasuuri valiku osas.  Kui ma käisin uksesilte glasuurimas, siis jäi aega pisut üle ja näpud hakkasid vägisi sügelema. Kuna aega oli vaid napilt, vast nii kolmveerandtunni jagu, siis Margiti õhtutusel püüdsin veel midagi meisterdada. Rullisin käntsaka savi lauale laiali ja lõikasin välja ühe suure ja neli väikest ümmargust ratast. Võtsin tüki reljeefset pitsi ja rullisin sellega kõik rattad üle saades igaühe põhjale ilusa mustrisüvendi. Ääred näppisin kõigil üles. Ja nii nad ahju läksidki. Pärast eelpõletust toimus glasuurimine. Kasutasin samu toone nagu uksesiltidel, aga seekord ma rohelist maha ei hõõrunud, vaid pintseldasin seda kohe kogu südamest ja päris paksult peale. Sama punasega. Kuna punast tuli intensiivse tooni saamiseks panna vähemalt 3 kihti, siis paraku voolas see hiljem ahjus mustrisse sisse ja muster väga näha ei jäänud. Kõige suuremal vaagnal on näha kohti, kuhu punast sai vähem pandud ja need kohad on ka heledamad jäänud. Roheline on aga tõesti roheline – absoluutselt erinev uksesiltide vaniljetoonist J. Kuid tulemusega olen väga rahul. Kõige suurem küsimärk oli see, et kuidas sulanduvad omavahel kaks erinevat glasuuri põletamisel kokku (punane on äärmiselt voolav, roheline mitte). Minu meeldivaks üllatuseks selgus, et kaks värvi olid omavahel segunenud vaid vaevumärgatavalt, moodustades aimatava lilla koosluse.  Väga vahva lõpptulemus– just see mida olin ihanud. Vaagnate läbimõõt on vaagnate mõistes tegelikult peaaegu miniatuurne – suurem ca 20cm ja väiksemad ca 7cm. Need võrratud vaagnad meeldivad mulle väga – avastan end aeg-ajalt nende juurest näpuga glasuuri katsumas J.


I got these magnificent plates back from ceramic oven at the end of last year. At least I think they look magnificent. I was very anxious to see them as I was not sure (once again) if they turned out the way I expected. But they did! I am very pleased with the result. They are quite miniature for plates – the big one is just about 20cm and small ones are about 7cm in diameter.  I must really like them since I find myself every now and then fondling themJ. I think I am starting to love ceramic-clay.

3 comments:

Pille said...

Imekenad!

Helena (Jenniplika) said...

Ma olen Sinuga 100% nõus, Pille :o) Aitäh!

Diana Tammann said...

Armsakesed! Tubli! :)