Lõpetamata asjade lõpetamine

Selles postituses sai räägitud Potensiaalse Omaniku kampsunist, mille tegemine on ikka veninud ja veninud. No aga valmis ta sai ja nüüd sai ta ka pildile. Vähemasti tundub Potensiaalne Omanik rahul olevat J

Finishing the unfinished: In this post (I just noticed that there is no English text, sorry) I described my unfortunate experience with this item – I finally managed to finish it (it took me no more than 4 years). But finally I did it J and you can see the result. The Potential Owner seems happy.

Haapsalu sall




Proovitöö vardaga nr 4

 

Ma olen haige...Haapsalu salli järele. Ja selle nakkushaiguse sain Isetegijate foorumist. Ühel sombusel õhtul, kui kodus oli maad võtnud vaikus, lugesin ühe jutiga läbi kõik 55 lehekülge Haapsalu salli teemast. Ja siis ma taipasingi, et täiuslikust õnnest just see sall mul puudu ongi J. Ostsin ka raamatu ja see kahtlemata süvendas mu seisukohta veelgi. Seejärel asusin lõngaotsingutele ja tahtsin väga saada Ogre lõnga, kuid Pärnus seda paraku müügil ei ole. No ja kuna kudumise häda oli juba väga suureks paisunud, siis ostsingi esialgu Aade ehk siis Raasiku ühekordse villase. Paraku oli seda poes järel vaid hallides toonides – valgest ei jälgegi. Juurde pidavat tulema alles veebruaris. Kuid õnneks on mul Tallinnas „salaagent”, kellele Ogre lõnga tellimus sisse sai antud. Esialgu siis pidin leppima halliga.




Proovitööd: vasakul vardaga nr 4, paremal vardaga nr 3

 

Pärast lõngaostu ja kui kodus oli taas maad võtnud vaikus, istusin pidulik tunne südames diivanile ja hakkasin pihta. Kõik puha raamatu järgi – veniv silmuste ülesloomine, nr 3 vardaga kudumine ja viljapeamuster nr 5 leheküljelt 139. Tegin proovitöö, niisutasin ja venitasin. Kuid kuidagi tihe jäi see kude, ei olnud sellist õhulisust nagu eeldasin. Kratsisin kukalt, võrdlesin lõngade „tehnilisi andmeid” ja jõudsin järeldusele, et see lõng on lihtsalt liiga jäme. Lisafaktor ilmselt seegi, et ma koon suhteliselt tugevalt. Natuke veel kuklakratsimist ja valmis plaan B – kududa vardaga nr 4.

Kõik algas otsast – veniv silmuste loomine, nr 4 vardaga kudumine ja viljapeamuster nr 5 leheküljelt 139. Tegin 2x laiema proovitöö, niisutasin ja venitasin. Ohoo – asi hakkas ilmet võtma! Muster joonistus välja selgemalt, üldmulje oli õhulisem ja haapsalusallilikum J.




Sall ja proovitöö

 

Järgmisel päeval lõin salli silmad vardale ja hakkasin kuduma. Tegelikult oli kogu ürituse osas väike kahtlus hinges, sest see lõng on ikka väga ebaühtlane, kuigi pärast proovilapi venitamist see silma ei paistnud. Aga kududes märkad küll kogu aeg, et lõnga jämedus on ikka väga vahelduv. Aga nüüdseks on ca 60 ripsirida kootud ja tundub, et tööst saab asja. Ma olen järginud mõnede Isetegija foorumlaste mõtet, et äärepitsi kudumise ja külgeõmblemisega hakkan tegelema alles siis, kui asi sinnamaale jõudnud on, ennem ei tasu muretseda.

Aga kodus on juba „salaagendi” poolt toodud Ogre lumivalge ootamas, kuid lubasin endale, et ennem teen siiski halli valmis. No võib-olla proovin ka vahelduseks valgest mõned proovilapid kududa, aga kindlasti rohkem mitte....loodetavasti...

Oh, ma nii loodan, et sall tuleb ikka ilus ja ootuspärane. Suvel oleks ju nii kena sellega Haapsalus promeneerida...

I´m infected... obsessed with the idea about Haapsalu shawl. It happened after reading all the 55 pages in www.isetegija.net I also bought a book about it and became even more infected J. This book is also available in English, in case You are interested. And then it hit me – this shawl is what makes my life perfect J!

Unfortunately I wasn´t lucky enough to find the right yarn in Pärnu, but my lovely „secret agent” agreed to bring me some from Tallinn. But since I was so inspired I just had to start knitting. I bough gray yarn but must admit that it´s far from perfect. It is very choppy and often I find myself thinking that it will brake. But it hasn´t yet. I usually make a swatch before knitting something for the yarn I´ve never used before and so I did this time. I must say, that after wetting and stretching it looked nice and the choppy yarn didn´t catch my eye. The right yarn is already waiting its turn, but I promised myself, that I´ll finish the gray one first. I hope to keep my promise J.

Need võrratud vaagnad...

...sain ma savitoast kätte veel eelmise aasta lõpupäevadel. Vähemalt minu enda arvates on nad absoluutselt võrratud – just minu maitsele. Nii nagu eelmisel korral , nii ka nüüd, olin ma veendunud, et kõik ei õnnestunud ehk päris nii nagu vaimusilmas ette sai kujutatud. Seda siis glasuuri valiku osas.  Kui ma käisin uksesilte glasuurimas, siis jäi aega pisut üle ja näpud hakkasid vägisi sügelema. Kuna aega oli vaid napilt, vast nii kolmveerandtunni jagu, siis Margiti õhtutusel püüdsin veel midagi meisterdada. Rullisin käntsaka savi lauale laiali ja lõikasin välja ühe suure ja neli väikest ümmargust ratast. Võtsin tüki reljeefset pitsi ja rullisin sellega kõik rattad üle saades igaühe põhjale ilusa mustrisüvendi. Ääred näppisin kõigil üles. Ja nii nad ahju läksidki. Pärast eelpõletust toimus glasuurimine. Kasutasin samu toone nagu uksesiltidel, aga seekord ma rohelist maha ei hõõrunud, vaid pintseldasin seda kohe kogu südamest ja päris paksult peale. Sama punasega. Kuna punast tuli intensiivse tooni saamiseks panna vähemalt 3 kihti, siis paraku voolas see hiljem ahjus mustrisse sisse ja muster väga näha ei jäänud. Kõige suuremal vaagnal on näha kohti, kuhu punast sai vähem pandud ja need kohad on ka heledamad jäänud. Roheline on aga tõesti roheline – absoluutselt erinev uksesiltide vaniljetoonist J. Kuid tulemusega olen väga rahul. Kõige suurem küsimärk oli see, et kuidas sulanduvad omavahel kaks erinevat glasuuri põletamisel kokku (punane on äärmiselt voolav, roheline mitte). Minu meeldivaks üllatuseks selgus, et kaks värvi olid omavahel segunenud vaid vaevumärgatavalt, moodustades aimatava lilla koosluse.  Väga vahva lõpptulemus– just see mida olin ihanud. Vaagnate läbimõõt on vaagnate mõistes tegelikult peaaegu miniatuurne – suurem ca 20cm ja väiksemad ca 7cm. Need võrratud vaagnad meeldivad mulle väga – avastan end aeg-ajalt nende juurest näpuga glasuuri katsumas J.

I got these magnificent plates back from ceramic oven at the end of last year. At least I think they look magnificent. I was very anxious to see them as I was not sure (once again) if they turned out the way I expected. But they did! I am very pleased with the result. They are quite miniature for plates – the big one is just about 20cm and small ones are about 7cm in diameter.  I must really like them since I find myself every now and then fondling themJ. I think I am starting to love ceramic-clay.

Bareti kudumine - õpetus

"Mina olen ka üks neist kellele nt lõngatokid poest järgi longivad, tahan ma või ei :) Aga kuidas oleks selle bareti kudumise õpetusega :S Nii sooviks :)"

Nii kirjutas Diana mulle juba 15. detsembril 2010 Roosa postituse kommentaaris. Lubasin vastust paari päeva pärast, kuid paraku on sellest saanud juba paar nädalat. Aga parem hilja, kui mitte kunagi, seega - siin see on.
Õpetus ei ole väga detailne kirjeldus, sest see sündis loomise käigus ja kõik käis tunde järgi. Kahandasin silmi just seal, kus parasjagu tundus õige olevat. Pähe proovimine ja lauale laotamine aitasid tõhusalt kaasa :)

Olgu ette öeldud, et barett on suhteliselt lohvakas. Kes tahab ja kes koob lõdvalt (mina just tugevalt), see võib kaaluda isegi silmade vähendamist näiteks ühe mustrikorra võrra. Arvan, et ajapikku võib vaja minna sooniku lõpuringile ühe väikese roosa organzapaelakese ajamine, mis hoiaks teda liigselt välja venimast, sest lõngad olid väga pehmed. Peas aga hästi mõnus. Tegelikult oleks võinud bareti diameetri ära mõõta, aga see turgatas mulle alles nüüd pähe. Kahjuks olen hetkel baretist kilomeetrite kaugusel :)

Jõudu tööle!

 

Shetlandi pitskude ehk Vana Kiltkivi.












1. Alustasin 80 silmaga nr 3 varrastel.
2. Kudusin 2:2 soonikut ca 4cm.
3. Vahetasin vardad nr 3,5 vastu viimasel sooniku real. Samal real lõin juurde 46 silma ja rea lõppedes oli varrastel 126 silma (80+46=126). Silmad püüdsin juurde luua ühtlaste vahedega enamjaol pahempidiste silmade vahel. Natuke sobitamist oli, aga hiljem ei ole midagi häirima hakanud.
4. Nüüd mahub baretile 7 mustrikordust (7x18=126 silma).
5. Muster on 4-realine.
6. Koo mustrit 9 kõrgust ehk 36 rida (9x4=36 rida).
7. Hakka iga 2-3 rea tagant mustri alg-lõppkohtades kahandama. Täpselt ei oskagi öelda, kuidas see samm seal kahandamisel oli, aga ise proovisin pidevalt pähe ja panin lauale ja jälgisin, et kahandades kenasti keskele kokku kõik jookseks. Lõppjärgus kahandasin ka juba nendes kohtades, kus muidu on õhksilmuste osa. Jätsin lihtsalt osad õhksilmused loomata. Seda peab jälgima, et kõik kahandused toimuksid ühe mustrikorra osas võrdselt mõlemalt küljelt, sest muidu jääb muster ebaproportsionaalne.
8. Minu baretil on kokku 16 mustrikõrgust. Lõpuks jäi vist 8 silmust, mis ma kõik kokku tõmbasin.

Ehk on arusaadav ja kui midagi segaseks jääb, siis küsige.