Kodus kekutamise sokid

Oli see alles lõbus kudumine J. Kui ma mõnda aega tagasi Sokikese Sahtlis seda õpetust silmasin, oli kohe selge, et ma pean seda proovida saama! Lubasin endale, et lõpetan ennem mõned pooleliolevad asjad ära, kuid õnneks on „mõned“ suhteliselt hägune mõiste ja nii ma üsna varsti nende kudumise kallale asusingi. Väga vahva oli kannast ringselt kuduma hakata ja veel lõbusamaks tegi selle kahtlemata Novita Nalle Kukkaketo sokilõng, mis on värvitud kindla rütmiga roosa-kirju-tumeroosaks nii, et kududes moodustuvad iseenesest vahvad triibud-täpid. Kes ei ole seda lõnga veel proovinud, siis soovitan soojalt. Kaunis muster moodustub iseenesest – ausõna J! Mina kudusin õpetuse kohaselt lühendatud ridadega varbaosa. Järgmine kord proovin ehk varbapealset lõpetamist. Sääreosas ei ole lühendatud ridasid kootud, vaid lõpetatud lihtsa 2:2 soonikuga. Roosa ühevärviline osa on kootud Novita Wool lõngaga. Sokkidesse kulus 100g värvilist ja 50g roosat lõnga. Tikand samade lõngade ja kuue klaasist seemnehelmega. Hea kodus kekutada!

Socks suitable for showing offJ: Knitting these socks was a real pleasure. From the moment I saw the tutorial on how to knit them here at Sokikese Sahtel, it was clear that I have to do it! I promised that I’d finish some of my unfinished projects before, but lucky for me „some“is a very hazy term. So I started knitting soon. I used Novita´s Nalle Kukkaketo, which is a very amusing yarn. Its color combinations form all these beautiful stripes and dots. If you haven’t tried it – do it! The pink yarn is Novita´s Wool. I used 100g of multicolored and 50g of pink yarn. Embroidery is done with the same yarns. I also added six glass beads.

Muhu mustri katsetused siidil

  Ühel novembrikuu pimedal õhtul kogunes kümmekond inimest siidimaali tegema. Mõni oli varem juba proovinud, mõni täitsa algaja ja mõni lausa meistergi. Mina jäin sinna „maa ja taeva” vahele – olin aastaid tagasi siidimaalis käe valgeks saanud, kuid ei rohkemat. Minu väikesed peakeses haudus suur plaan teha Muhu mustriga rätik. Ikka selline suur rätik, mitte taskusse panemiseks. Õnneks tuli mõistus enne tegutsemist koju ja endale aru andes otsustasin, et kõigepealt tuleb teha proovitöö. Ja õigesti tegin! Kõigepealt sai muster valitud. Siis sai poodi tõtatud ja õnneks oli müügil raamitud siidi, mis oli minu arust parim variant proovitöö tegemiseks. Mustrileht lauale, siid selle peale ja copy-paste oli „võlupliiatsiga” muster siidile kantud. Hoolikalt vedasin guttaga kuldsed piirid siidile. Fööniga sundisin ta kuivama ja siis võis värvimine alata. Motiivide värvimisega jäin põhimõtteliselt rahule. Soovisin, et värviüleminekud oleksid sujuvad ja seetõttu niisutasin motiivid kõigepealt pintsli ja puhta veega ära. Värviüleminekud õnnestusid. Hingasin kolm korda sügavalt sisse-välja ja hakkasin tausta värvima. Ja siit see üldine allamäge veeremine alguse saigi J. Tahtsin tausta saada ühtlast musta. Igaks juhuks niisutasin selle ette ära, et mingeid defekte ei jääks, kuid paraku-paraku...ikkagi jäid. Aga selleks ju proovitöö ongi...Ilmselt põhjus ka selles, et värvisin suht väikese pintsliga ja osa tausta jõudis siiski ennem kuivama hakata ja sealt ka need heledama-tumedama ala piirid sisse tulidki. Igatahes – järgmine kord olen targem. Ehk on kellelgi häid nõuandeid?

     
Minu tähelepanekud:

1. Guttaga piirjooni tehes püüa vedada pidevat joont, siis ei jää sisse inetuid pakse kohti.
2. Kui guttaga piirjooned tehtud, siis tõsta töö vastu valgust ja vaata pahemalt poolelt, kas jooned ei ole katkendlikud. Vajadusel paranda need kohad guttaga. Värviga töötamisel ei ole võimalik enam motiivist väljavoolanud värvi pidama saada ja töö saab rikutud.
3. Motiive värvides püüa mitte minna pintsliga guttajoone peale, sest värv hakkab ka sinna peale ja nii on guttajoon ka värviline. Maasikaseemnetäpid tõmbasingi kõik punase värviga üle, sest nende ümber puhtalt värvimine oli lihtsalt ajaraiskamine.
4. Erinevaid toone üksteise sisse sulatades tasub siid ennem ära niisutada, siis värvid sulanduvad ühtlasemalt.
5. Suuri ühevärvilisi pindu (nagu siin töös must taust) tasub värvida suurema pintsliga või kasutada soola kristallilise efekti saamiseks, et peita ebaühtlasest värvi pealekandmisest tekkinud triibud-jooned-defektid-heledamad-tumedamad-jne kohad J. Väga detailiderohke töö puhul (nagu seda on Muhu mustergi) tuleb mustritevahelised kohad värvida muidugi väikese (loe: sobilikus suuruses) pintsliga.

Aga ükskord ta õnnestub niikuinii J

Testing Muhu pattern on silk:

I tested how would Muhu pattern look on silk. Fortunately, I was smart enough to try it first on test piece. I was happy with the way pattern colors turned out, but not satisfied with the background color. Next time, I think, I will use a bigger brush to paint quicker so that the background color would turn out smooth and balanced. I don’t like the lighter and darker areas of black. Maybe using some salt would help to prevent that problem. Suggestions, anyone?

Prossid

Mulle meeldivad prossid. Neid saab kanda mitmel erinevad viisil ja kohas. Kinnita reväärile, sallile või kotile - kuidas kellelegi meeldib. Kui soovid, siis ümaraid saad ka kaelas kanda - igaühele midagi.

  

Brooches: I like brooches. You can wear them in many different ways. 

Aitäh, sõber, uneta öö eest :)

Aga mul ei olnud selle vastu tõesti midagi...sest põnev oli. Kuna me ei olnud ehte soovijaga päris selgusele jõudnud, mida me täpselt tahame, siis saigi prooviks tehtud kaks erinevat varianti. Kõrvarõngad said sobilikud mõlema juurde. Kui ehe juba ilmet hakkas võtma, sai selgeks, et jääb ripats ja kõrvarõngad. Palju õnne uuele omanikule! Loodetavasti talle meeldib.

Thanks, my dear friend, for a sleepless night.... J

But I really didn’t mind...because of the excitement. I made two different variations, since we were not entirely sure what we want. The earrings match with both of them. It was clear, when it all started to come together, that the earrings and the medallion are the right choice. I   hope the new owner likes the gift.





Ripats









Esialgne kavand





Minu esimesed triibulised...

Uskumatu – aga valmis said! Esimest korda elus kudusin sokke nr 1,5 varrastega. Lootsin, et järgmiseks sajandiks ehk ikka valmis saavad, aga läks siiski kiiremini. Teiste tegemiste vahelt kulus aega siiski paar nädalat. Lõngaks Novita Tico-Tico sokilõng 75% villa ja 25% akrüüli. Kui järgida tootja õpetust, et alusta alati samast värviülemineku kohtast, tulevad tõesti peaaegu identsete värviüleminekukohtadega (no on ikka pikk sõna J) sokid. Jalas mõnusalt õhukesed, et peaksid ka kitsamatesse saabastesse mahtuma.

Unbelievable – I managed to finish! It was the first time when I knitted socks with 1,5mm pins. Hoped to be finished before the next century, but it took a little less than that. Still, nearly two weeks. Made from Novita Tico-Tico (75% wool and 25% acryl). When you follow the manufacturer instructions to start knitting at the point where two colors change, you’ll get nearly identically striped socks.

Isadepäev

Hiljutises sussiviltimise õpitoas said valmis rohelised toorikud, mis pärast minu kingadel venitamist võtsid paraku ikkagi Shreki sussi mõõtmed J Pärast pisukest kuklakratsimist sai selgeks, et need saab endale meie issi. Sobilik päev selleks oligi 14. november  - isadepäev. Palju õnne, issi!

Kui ma parasjagu tikkimise ja taldade õmblemisega ametis olin, pärisid kaks paari siniseid silmi – aga kus meie sussid on? No jah, tuleb siis Pilvelammastele kirjutada, sest tellimus esitati roosadele ja sinistele...

Hiljuti pakkus ema, et võta see vana nahkjope endale, saad siit veel ehk midagi teha. Võtsingi. Sealt sain naha taldade jaoks. Nende õmblemist ma esialgu pisut pelgasin, et kuidas ikka jääb ja kas ikka saab ja nii edasi-tagasi...aga väga lihtsalt sai. Tegin nahanõelaga taldadele väikesed augud sisse ja õmblusnõelaga tikkisin susside külge. Väga lihtne ja mõnus oli teha.  Peal on tikand peenvillase lõngaga.

Roosa

Oled Sa seisnud keset poodi ja tundnud, et Sa kohe pead midagi ostma...et ilma ostuta poest väljumine ei tule kõne allagi...et just täna on müügil nii-nii ilusaid asju ja neid ei tule ilmselt mit-te-ku-na-gi enam müügile? Mina olen...üks kord...ja tulemus on piltidelt näha. Ma ei ole kunagi olnud roosa värvi kandja, kuigi värv iseenesest mulle meeldib. Kui ma aga poes seda lahjat vanaroosat Novita Kids Mohair´i nägin, siis oli kõik. Ma isegi ei teadnud, mida ma sellest täpselt tahaks, aga kahe lõngatokiga ma sealt välja jalutasin. No tegelikult oli see juba mõni aasta tagasi ja siis ma kudusin sellest endale sellesama suure õlasalli. Kandsin seda jahedatel suveõhtutel. Aga kuidagi väheseks jäi neid kordi, kui ma ta kapist välja võtsin. Kui ma hiljuti oma lõngakotti sorteerisin, siis avastasin, et natuke jäi salliteost mohääri järele. Mõtlesin, et teen bareti juurde. Kuna aga mohäär ise oli liiga pehme, siis panin alpaka kõrvale. No ja kuidas ma siis käin müts peas, sall kaelas, aga käed paljad. Vaja kindad ka teha. Tegingi, kuid mingil täiesti arusaamatul põhjusel ei ostnud ma enam sedasama alpakat, vaid hoopis tavalist villast lõnga, mis tundus olema täpselt samat tooni. Paraku ei olnud...mida on jällegi ka pildilt näha J Aga õhtud on juba nii pimedad, et ega see enam väga silma paistagi...

Pink: Have you ever felt in a shop, that you aboslutely have to buy something...that you can´t leave the shop without purchasing something...that only today there are so many beautiful items and probably you´ll never have a chance to buy them again? I have...once...and you can see it on the pictures J I usually don´t wear pink, although I like the color. But when I saw this mild oldish-looking pink Novita Kids Mohair, that was it. I even didn´t know what I was going to make from it, but this wasn´t important that moment. Actually, it happened already a few years ago and then I knitted a big shawl to wear on a chilly summer night. But it turned out that I wasn´t using it often enough. Recently I was tidying up my yarn-bag and discovered, that there was some pink mohair left and I thought I´d knit a beret to match the shawl. Since the mohair was too soft I added pink alpaka. And there I was with this shawl and beret, but no gloves. I bought some pink yarn that seemed to match the shawl and beret, but it didn´t. But autumn nights are so dim, that you really won´t notice...

Punane

Minu karedast kurgust on saanud käre kõrvavalu J Hea, et on sõber arvuti, sest muidu läheksin voodis selili olemisest ja lakke vahtimisest lihtsalt segi… Arstile saan ehk alles homme ja seni tuleb ennast kampripiirituse, valuvaigisti ja sooja mütsiga ravida. No ja ajaviiteks sobran oma fotopangas. Leidsin sealt fotod komplektist, mis valmis umbes kuu aega tagasi. Sall oli juba eelmisest hooajast, kuid kuna lõnga oli palju üle, siis sai tehtud ka käpikud ja müts. Müts tehtud kahekordsest lõngast, et ikka pea pakasele vastu peaks. Lõnga nime tõesti ei mäleta.

My sore throat turned into aching ear tonight. It is good to have my friend, computer, with me, otherwise I would be going mad laying in my bed staring at the sealing. I´m healing myself with camphor, painkillers and warm hat until tomorrow when I get to go to the doctors´ appointment. I´m going through my photobank just for fun…and I found some photos of a set, that was finished about a month ago. The skarf was knitted for previous season, but since there was so much yarn left I decided to make a hat and mittens too. The hat is made from dual yarn just to keep my head warm. I cannot recall the name of the yarn I used. And sorry for any mistakes in English text – I´m not so observant tonight.

 

Kiire nädalalõpp

See nädalalõpp läks kuidagi väga kiireks. Tegemist oli palju ja siis ütles mu keha minuga töölepingu üles - juba nädala sees hakkas kare kurk endast märku andma ja laupäeva hommikul ärkasingi ilma hääleta. Lohutasin end sellega, et jõuabki rohkem teha, kui rääkida. Aga planeeritud oli palju. Nimelt olin organiseerinud Maarja-Magdaleena Gildis sussiviltimise töötoa. Juhendajaks Stella. Lisaks olin juba nädalajagu varem lubanud, et teen ühe lasteaia heategevuslaada jaoks mõned prossid. Heegeldatud sain ruttu, aga viimistlemine jäi viimasele hetkele. Nii istusingi laupäeva hilisõhtul prosside kallal nokitsedes. Pühapäeva hommikul aga tahtsin kõike tehtut pildistada ning sokikudumist jätkata.

Aga alustame algusest. Laupäeval kogunes üks tore pundike sussiviltimist õppima. Mina tegin seda esimest korda, kuigi olin varem teisi viltimisliike juba proovinud. Kaasas 150g villaloori, viltimisnõel, pesukauss ja tohutu tahe, saabusin kokkulepitud ajal kohale. Pärast sissejuhatavat teejoomist asusime asja kallale. Tegemist jätkus 3 tunni jagu ja tulemuseks sussitoorikud :) Plaan oli kogu tegevus pildile jäädvustada, kuid üllatus-üllatus, fotoaparaat ununes koju. Aga mul on plaan kogu asi mõne aja pärast uuesti läbi teha ja siis saab kindlasti kõik jäädvustatud, sest ega endalgi hakkab asi ununema, kui just igapäev sellega ei tegele.



Kannaosa lähemalt

Sussitoorikud


Kuna täiskasvanute sussidesse läheb 150g villaloori, aga minul oli see kogus erinevates toonides, siis saigi nii, et väljaspoolt on sussid ühevärvilised, aga seest kirjud. Pärast viltimist venitasin nad kuivamise ajaks enda kingade peale. Ära unusta kingi ennem kilekoti sisse panna, et nad pikalt märja villa sees olles kahjustatud ei saaks (pildil on sussid juba kuivad ja kile kingadelt eemaldatud). Nüüd jääb üle veel jalaaugud parajaks lõigata, ääred üle tikkida, tallad õmmelda ja kaunistada. Igatahes oli üks väga vahva koostegemine.


Kõik 11

Õhtul aga tegelesin prossidega. Olin lubanud neid teha 10, aga kokku sai 11. Jätsingi ühe endale, sest sobis väga hästi ühe kampsuniga. Prossid said tehtud tagant haaknõelaga, mille saab ära võtta, kui keegi peaks tahtma neid hoopis mütsile või kuhu iganes mujale jäädavalt kinnitada.
Loodetavasti leidub laadal inimesi, kellele need meeldivad.
Pärast sussi- ja prossitegu võtsin pisut aja maha ja kudusin mõnuga endale villaseid sokke. Kuna aga pisut veel teha, siis siin näitama veel ei hakka :)

Sinine



Valge

 








Kolmevärviline

  

Valge



  

Endale


Buzy weekend: This weekend turned out to be a buzy one. There was much to be done but my body thought otherwise - a few days ago I started to notice that my throut was sore and on Sunday morning I woke up voiceless. Well, that gets me even more done, was my first thought. And I had many things to be done. I had organized a workshop at the Maarja-Magdaleena Gild about how to felt slippers. Our teacher was Stella. Additionally I had promised a week ago that I make some brooches for the charity fair in one kindergarten here in Pärnu. So, on Saturday evening I was finishing my brooches. On Sunday morning I planned to take pictures of all that I´ve done recently and also continue knitting my socks.

      But let’s start at the beginning. A bunch of people came together on Saturday morning to learn how to felt slippers. It took us about three hours to get the felting phase done. I planned to take pictures of all the work-phases, but surprise-surprise, forgot my camera at home.  But I intend to repeat the whole process soon and photograph it, so I won’t forget it.

      And there I was, equipped with 150g of woolen fibres (is there a better expression?), felting needle, a big bowl and great will, ready to start. After felting I streched them atop of my shoes for drying. Before that do not forget to put your shoes into a plastic bag to protect them from moisture coming from wet felt. On the picture the plastic bag is already removed. Now I have to trim the adges, needle the footing and make the embroiding. I really enjoyed this workshop.

      I spent the evening finishing the brooches. I´d promised to make ten of them, but managed to finish 11. I kept one for myself, since it matched perfectly with my sweater. I attached safety pin with some stiches so anyone can remove it to stich the brooch permanently to her hat, bag etc. I hope someone will like them enough to by one.

      After making slippers and brooches I took some time off to enjoy knitting woolen socks for myself.  I won´t show them just jet, since I didn´t manage to finish them.

Täitsa roheline

Ma olen bloginduses ikka täitsa roheline :) Täna vaatasin enda blogi statistikat ja minu üllatuseks selgus, et ohoooo - päris mitmeid inimesi oli siia juba ära "eksinud". Mõtlesin siis, et panen traffic counter´i lehele üles, kui kokkuvõttes puterdasin nii kaua, et ajasin asja päris segaseks ja alustasin otsast peale. Ülesse ta siia lehele sai, aga nullist ta mu kalleid külalisi lugema jälle hakkas. Aga mis seal ikka. Igatahes - tere tulemast kõigile, kes siia satuvad. Helena pesa on ametlikult avatud!

I´m a rookie when it comes to blogging :) Today I checked the statistics of my blog and was suprised, that several people have already visited it. So I thought to put traffic counter up to my blog, but managed to make up such a mess, that I had to start all over again (with counter not blog). Now it´s up here, but started counting from scratch again. Whatever. Anyhow - welcome! The Blog is officially open!

Endale

Mulle meeldivad värvid ja seetõttu sai see ehe ka värviline. Taas vurritamise tehnikas ja pärast poleerimist lakitud. Augud tehtud küpsetamisjärgselt. Aukude servad töödeldud versengipuuriga. Paelad sõlmitud nii, et ehte pikkust on võimalik reguleerida. Paraku ei mahtunud see pildile :) Kaelaehte pärlite vahedetailid keeratud ise eelpainutaud traadist. Kaelas kerge ja mugav.

I like colours and that´s the reason why this one is also colourful. Again in swirling technique and covered with varnish after curing in oven. The holes are drilled after curing. The edges of the holes are treated with grading drill (I hope that is what they call it in English, it should be "versenk" in German). Banding is done so that it is possible to change it´s length (not visible at the picture, sorry). Metal parts of the necklace are self-made from memory wire. Lightweighted and comfortable to wear.

Kingitus

See komplekt sai tehtud mõnda aega tagasi sõbrannale sünnipäevaks. Tehtud polümeersavist vurrimise tehnikas, pärast küpsetamist lihvitud, poleeritud ja lakitud. Mulle meeldib, sõbrannale ka ning tundub, et tema tütrele veel kõige rohkem :)

Mulle väga-väga meeldib vurrimise tehnika. Niiiii mõnus on savi keerutada ja näha, kuidas muster keerlema hakkab. Selle ehte puhul on vurritatud vaid niipalju, et "pärlitele" õige kuju andja. Muster on jäänud enam-vähem paigale.

I made these for my friend as a birthday present. Made from polymer clay in swirling technique. Hand-sander, polished and varnished after baking. I like it, my friend likes it and it seems that her daughter likes it even better :)

I really-really like swirling technique. It is such a good feeling to swirl and observe how the pattern starts to change it´s shape. With this set I did swirling just enough to give "the   pearls" needed shape. The pattern remained almost untouched.