Maluka...Maluka

Sellel fotol on kõige tõesem värvitoon.
The right shade of apple green is on this picture.

See oli vast rohkem kui kuu aega tagasi, mil nägin Meka kodukal lõngamüügikuulutuses ühte mõnusalt rohelist lõnga. See värv võitis mu südame, aga kuna pakkumises oli vaid 1 tokk ehk 50 grammi, siis jäin esialgu mõtlema ja ostma ei tormanud. Aga see lõng ei läinud mul peast ja nii ma siis veeretasin mõtet, mida sellest 50 grammist teha. Lõng ise on Malabrigo Lace, tooniks apple green. Malabrigost olen  paar korda juba kudunud ning teadsin, et tegu on mõnusa pehme meriinovillaga.

Kunagi olin Ravelrys endale ära märkinud Maluka õlarätiku. Asja lähemalt uurides selgus, et lõngast jagub ja jääb ülegi ning nii ma siis selle endale koju sain.

It was more that a month ago when I saw that Meka is selling this Apple Green Lace yarn from Malabrigo. She had only 1 skein (50g) and I had to do some thinking to figure out what I´m going to do with it. But there is a great project in Ravelry named Maluka, that requires less than 50g of lace yarn. So, I decided to knit it. And I did.

Maluka is a great pattern and I really enjoyed knitting it. My version is 1,25mm. The widest point is 30cm. I ignored the pattern twice. At first I repeated border pattern 40 times (instead on 33). Secondly, I knitted last 6 rows in a way that the scarf will not curl back. I don´t know how it´s called in English, but basically you knit "1knit-1purl" on the right side and "1purl-1knit" on the wrong side.  I would appreciate if someone would comment how it is called in English :).

 

Maluka on selles mõttes omapärane, et kõigepealt tuleb kududa valmis pitsiline bordüür, siis selle servast silmad üles korjata ning lühendatud ridadega keskosa kududa.

Minu Maluka on 1,25m. Kõige laiemast kohast 30cm.

Õpetusest läksin mööda vaid sedavõrd, et 33 ääremustri korduse asemel kudusin 40 ja viimased 6 rida tegin "kanaihu", et vältida ääre tagasirullumist.

Vardad nr 4. Lõnga kulus 42g.

Jällegi üks hästi mõnus kudumine!

Vahvad ideed

Aeg-ajalt kolan ma Pinterestis. Seal on ikka igasuguseid asju. Mõnda aega tagasi sattusin ühele väikesele õpetusele, kuidas savist linnukesi vormida. Mõtlesin proovida. Ja muidugi lõi peas helendama tuluke, et meie enda, Eestimaa proua Polkovnik, on selles kunstis juba ammu hoomamatul tasemel. Sellekohast tõestust võite leida tema blogi mitmetest postitustest, üks nunnum kui teine.

Igatahes, kolasin mina edasi tolles samas linnuõpetuse blogis ja leidsin veel, kuidas neidsamu voolitud linnukesi värvida. Jube vahva idee, mu arust! Väärt proovimist.

Selle voolimise õpetuse kohta pean muidugi mainima, et esimene linnuke ei tahtnud mul ikka väga hästi välja tulla. Juba soovisin, et mul oleks proua Polkovniku hädaabinumber olemas. Aga - harjutamine teeb meistriks. Ehk teisisõnu, paar kindlat liigutust ja linnukesed vormuvad nagu iseenesest. Neid paari liigutust "muidugi" sellel fotoõpetusel ei ole, aga eks see olegi ilmselt igaühe enda mõttetöö vili.

Kuna mul on ehetetegemisest savijääke täitsa kopsakas karbitäis, siis kasutasin harjutamisel just neid. Nii mõnusad kirjud linnud tulid.

Aga ma tahan väga-väga proovida ka seda teist õpetust, kus linnuke ära värvitakse. See annab väga palju lisavõimalusi!

Ehk siis - kellel pikkade pühade ajal söömise kõrval tegutsemistahe tagasi tuleb, siis esialgu piisab väikesest näpuharjutusest saviga. Kusjuures selle kõigega saab hakkama ka iga laps. Minu ja kahe eelkooliealise lapse tehtud linnukesed rändasid ühe lasteaia jõululaadale, et koguda raha nende lõpuekskursiooniks. Loodame, et oli abiks.

Kui sült-vorst-liha juba allapoole vajunud, siis minge kohe õue kelgutama-suusatama. Sellist vahvat lumemöllu ei ole ju pea terve aasta olnud :)

Ärevat pühadeootust Sinulegi!

Raagus puud...Bare trees

These are the double mittens that I made for Him. Actually, these are the very first mittens that I made for Him. I used 100% sheep wool yarn (2ply) and 2mm needles. The inner layer is red and outer one is gray. 

 

Nendel kinnastel on omamoodi kummaline sünnilugu. Kuduma hakkasin neid vist septembris. Kui mees mulle ükspäev nukra kukekese pilguga otsa vaatas ja ütles, et temal ei ole ühtegi paari kahekordseid kindaid, siis mõistsin, et nüüd on viimane aeg. Kui ma mõtlema hakkasin, siis meenus, et ma ei ole talle tegelikult kunagi ühtegi paari kindaid kudunud, ei ühe- ega kahekordseid.

Mõtlesin kohe, et teen maavillasest lõngast. Ikka sellised mehised-karused kindad. Värvivaliku otsustas talvejope. Aga päris tavalisi ka ei tahtnud ja esialgu mõtlesin vallatleda pisut soonikuosas. Esimene vallatlemine kiskus naiselikuks ära. Tõestus on siin ja siin.

Aga ma ei jätnud jonni. Kasutasin sooniku pahempidisel osal hoopis õhksilmuse varianti ja voodri punane hakkas vahvasti läbi paistma. Mulle täitsa meeldis. Algselt plaanisin kududa kirikindad, kuid mees ei tahtnud. Siis mõtlesin, et koon ühevärviliselt valmis ja tikin midagi peale. No ei tulnud head mõtet. Seejärel proovisin porgandeid ja peete heegeldada, aga väikesed porgandid ei näinud üldse efektsed välja ja nii loobusin jälle. Siis tahtsin teha midagi nööpidega, aga see ei tundunud taas väga mehine. Kõige selle mõtlemise järel oli möödunud juba kaks kuud ning lumi tuli maha. Mees hakkas kindaid küsima. Ja siis võtsin ühel õhtul kindad ja peenvillased lõngad kätte ning tikkisin hoobilt raagus puud, viimased tuulest viimata lehed ja lõbusa leevikese. Aega läks täpselt 35 minutit. Aga näe, mõttetöö võttis kaks kuud aega :)

Kudusin 2mm varrastega. Lõngaks Läti maavillane.

Nüüd vaatab nukker kukeke mind hoopis lõbusama pilguga.