Moodne muinasjutt... A Modern Fairy Tale

There was a boy, named Pants, and a girl, named Dress.

Pure love was between them and a princess.

Time flew and the princess grew.

There was no room left in those clothes - too fast she grew.

She was sad and her mother, too.

Too fast she grew... too fast she grew...

Until one day, when mother knew,

that Pants and Dress must become something new.

So, at the end, something new was in bloom,

and the princess had a Skirt named "In A Fairy Tale mood".

Elasid kord poiss, nimega Püksid, ja tüdruk, nimega Kleit.

Püksid olid alati valged ja puhtad, kui süüta inimese helged mõtted. Kleit õisi täis nagu suvepäev, malbe ja ehedalt tütarlapselik. Nii nad siis üheskoos elasid - kord kõrvuti kummutisahtlis, kord pesukorvis. Aeg ajalt lahkus üks teise kõrvalt, et veeta aega tütarlapse seltsis, kes Pükstest või Kleidist täit naudingut oskas tunda. Vahel sai kleit mõne silituse tütarlapse ema poolt, kes kiitis selle kaunist mustrit ja head kvaliteeti - ikkagi kuningriigis tehtud, Ühendkuningriigis. Nii see aeg möödus...



Eks pükstelgi on ju süda sees :o)

 

... kuni tütarlaps sirgus ning kätte jõudis päev, mil Püksid kummutisahtlist korvi rändasid, kus asjade kodu, mis järgmistele väikestele tütarlastele mõeldud. Ei läinud kaua, kui sinna rändas ka Kleit. Nii saidki Püksid ja Kleit taas kokku, lebasid seal kõrvuti ning nautisid möödunud aegade mälestusi.

 Kuid tütarlaps oli õnnetu, sest kaks ustavat sõpra ei mahtunud enam ihu ligi. Õnnetu oli emagi, nähes aja hävitavat kulgu ja tütre nukrat nägu. Kuid ükski muinasjutt, isegi mitte moodne, ei lõpe kunagi õnnetult ja nii...

heitsidki Püksid ja Kleit ühte, et lasta sündida millelgi uuel ja ilusal - lapsel, kelle nimeks sai Seelik.

Kelle nägu see laps on? Natuke ema ja natuke isa - nagu kõik lapsed...

Ja muidugi - jälle üks punkt maas mu "Ootel tööde nimekirjast".

Daaliad...Dahlias

Daaliad meeldivad mulle väga, aga ma olen loobunud oma aias nende kasvatamisest, sest igal kevadel avastan, et talveks hoiulepandud risoomid ei ole vastu pidanud ja lähevad komposti. Nüüd aga õnnestus mul leida kangas, mis need lilled mulle siiski koju kätte toob.

Dahlias are lovely flowers, but I´ve given up trying to grow them in my garden, because I find it very disappointing to see every spring that the rhizomes didn´t survive the winter in my cellar. But now I´ve found the fabric that brings these gorgeous flowers into my home.

Tundub, et padjakatted on viimasel ajal mul kuum teema. See kangas on soetatud jällegi ühel "aja parajaks tegemise hetkel" Abakhanis. See hele ja jaheda tooniga kangas sobis mu arust täpselt leevendma lõunapoolsete ruumide suvist läitsakut. Kangas kargas mulle poes kohe silma ja ostmata ta ei jäänud.

You may think by now that pillow shams are all that I´m into these days. But I really did need them. I love the colors of this fabric, these are just the right ones to cool down summer heat. This fabric immediately caught my eye and I couldn´t leave the shop without it.

Kohe oli ka selge, et ma teen rullkandiga ühendusõmbluse. Seegi kord sai kinnitust reegel, et poes ei ole just seda tooni kanti, mida just sellel hetkel vaja läheb. Mis seal´s ikka, tuli ise teha. Ostsin diagnoaalkandi paela ja puuvillast nööri ning õmblesin ise rullkandi. Paraku ei olnud ma ostnud kangast arvestusega, et sellest diagonaalkanti lõigata. Aga kandi tegemine oli väga lihtne ja kiire, mistõttu kasutan seda varianti ilmselt teinekordki.

I couldn´t find the right shade zipper, so I had to compromise.     

It was the same story with edging, so I made it myself.

Järgmine küsimärk oli lukuga - jällegi ei olnud päris seda õiget tooni. No lukku ise tegema ei hakanud ;), kuid püüdsin leida ligilähedast, aga see ei õnnestunud. Lukud jäävad tagaküljel küll enamasti märkamata, kuid ikkagi tahaks minusugune täiuseihaleja leida parimat võimalikku. Hiljem kodus alles märkasin, et luku traktor on veel omakorda teist tooni :) Aga nii ta siis seekord läks. Pealegi sain ma oma ootel olevate tööde nimekirjast ometi ühe asja maha tõmmata.

Kokku sai kolm patja, mõõtudeks 50x50cm.


These pillow shams are 50x50cm.
And I proudly announce, that now there is one item less in my To Do List.

Kangamaania

Aeg ajalt astun ma läbi kangapoest - no niisama, ajaviiteks.
Aeg-ajalt astun ma läbi kangapoest – no niisama, ajaviiteks. Sõna otseses mõttes, ajaviiteks. Vahel ma viidan nii 15-20 minutit, kui ootan kedagi või järgmisesse kohta jõudmiseks on veel aega. Pärnu suuruses linnas on see luksus olemas, sest vahemaad on ju suhteliselt lühikesed.  

No ja nii ma olin jälle ajaviiteks kangapoes. Mulle meeldib kolada restikangaste kastide vahel, sest sealt leiab aeg-ajalt tõelisi pärleid. Kuid seekord tõmbas mind hoopis puuvillaste kangaste juurde. Mulle meeldivad väga romantiliselt lillelised kangad. Sinna romantika poolele kuuluvad kahtlemata ka täpilised. Nii ma siis näppisin ja veeretasin neid kangaid seal näpuvahel, ise mõeldes, et mida vahvat neist teha võiks. Lõpuks valisin kaks välja ja seadsin sammud paelte-pitside juurde. Sealtki sai üht-teist kaasa haaratud. Kõik see värvide virr-varr paitab mu silma.

Õnneks meenus kodus tarkuseiva, et puuvillased kangad tasub enne kasutusse võtmist läbi pesta. Ival on ikka tõetera all (eesti keel on nii ilus, kas pole ;)) ja nii selguski pärast kanga kuivamist, et 10% on kangas pikkusest kokku tõmmanud. Vaat nii.

Algselt kangastus (väga teemakohane väljend :o)) mul silme ette väike patsidega tüdruk, kes suvises soojas vihmas naeru lagistades lombist lompi hüppab. Tüdrukul on jalas number suuremad kummikud ja kuigi äsjasadanud vihmast langevad veel viimased piisad tema kleidile, paistab pilve tagant juba sillerdav päike, mis värvilise kleidi värvid särama lööb.  

Näis, kas sellest saab kleit patsidega tüdrukule või midagi hoopis muud. Õhus on päikest ja äikest. Eesti suvi on ikka nii ilus…kuigi külm…vähemalt tänavu…