Monday, May 23, 2011

Õnnelik pühapäeva algus

Siiski pean alustama reedest, kui me maakoju jõudnuna tõdesime, et pisut jahe on ning mees puud ahju pistis. Sõime just õhtusööki, kui tundus, et ahju peal õhkküttetorudes miskit ringi kolab...Jäime kuulatama...vaikus. Nojah, võib-olla tundus ainult...

Laupäeval kordus sama, kuid me ei suutnud mitte tuvastada, mis ja kus on. Kuna enamuse päevast veetsime õues, siis ei saanudki asjast sotti. Õhtul pani mees tule saunaahju...

Pühapäeva hommikul ärkasin selle peale, et üks põnnidest tatsas mööda alumist korrust ringi, kolistas sauna ja teise ahju uksega ning muutukui sebis edasi-tagasi taskulamp käes. Piilusin alla ja minu pärimisele tuli vastus: "Lindu otsin, noh...". Lindu?! Mis lindu!!! Vedasime end ülevalt alla. Poiss olla allkorrusel kuulnud, et lind on ahjus. Otsinud siis ühest ja teisest, aga kummaski polnud miskit...Aga jälle ei kippu ega kõppu ja nii me lõpuks hommikusöögilauda istusime, kuni...äkki kostus seina seest sabin...tiivasabin. Vaatasime kõik üksteisele otsa ja mees ütles: "Äkki on part korstnas..."

Nali naljaks, aga midagi seal tõesti oli. See koht seinas oli tegelikult korstnajalg, millel oli vannitoapoolses küljes tahmaluuk. Mees otsustas asja uurima asuda. Kuna me polnud kindlad, et kes ja kus seal korstnas on, siis igaks juhuks said lapsed eemale hoitud ja uksed lahti tehtud, et kui peaks sealt midagi sööstma, siis...

Luugi tagant potsatas kõigepealt välja hulk tahma, mille tundmatu korstnasolija sinna oli kuhjanud. Ilmselt oli ta saanud korstnajalas kuidagi edasi-tagasi liikuda ja seda tehas hulga tahma alla ajanud. Kostus ka sabinat. Seisime lastega õuel ja ootasime, aga õhus oli vaid vaikus... Mees oli igaks juhuks vannitoa ukse kinni pannud ja akna lahti teinud, et kui tundmatu külaline peaks "puurist" pääsema, siis ei torma ta vähemalt kogu meie elamist tahmaga katma. Ootasime ja ootasime...Jalutasime juba pisut eemalegi kui mees majaukse valla lõi ja pikal sammul hoovile astus, ise hõigates: "Part oli korstnas!" Misasja?! Jooksime kohale kaema...oligi part, elus ja terve. Ainult hirmunud ja mehe peos kindla hoole all. Tahmane, kui tont. Aga ikkagi elus ja terve. Mees olla tahmaluugi 15x15cm august vaid kahte jalga näinud ja siis nendest haarates pardi tagumik ees sealt välja tirinud. Vaene lind oli vist nii ehmunud, et ei osanud vastugi hakata. Kuidas ta sinna sai, ei tea keegi, nagu sedagi, kaua ta seal olnud oli.



Part sai tiigile priiks lastud. Tormas teine mööda veepinda kui pöörane ja sukeldus siis hoogsalt ikka ja jälle. Veel tükk aega ujus meie tiigis ringi, kuni kaugemale eemaldus.





Part oli eluga päästetud.

Üks pühapäev oli ilusa alguse saanud...nii meile, kui pardile.

4 comments:

Meeli said...

Appike, milline kogemus! Arvestades, et olite tuld ka enne teinud, siis ju suisa ime, et ellu jäi.

Jenniplika (Helena) said...

No õnneks on ahjude väljund korstnasse ca 1,5m kõrgusel. Soe õhk tõuseb teadupärast ülesse ja kuna korstnas korralik tõmme, siis ilmselt see põrandast 1,5m kõrguseni oligi tema "turvatsoon". Tegelikult mõtlesime me terve pühapäeva, et milline õnn, et kõik nii hästi lõppes!

Anonymous said...

Kui armas pääsemise lugu! No ja naljakas kah. Korstengi sai paremini pühitud tänu pardile.
Aiaia

Jenniplika (Helena) said...

Jah, meeski oli seisukohal, et part tegi meie korstnale mõndagi head :)