Jahe ja vihmane juulikuu õhtu on täpselt paras selleks, et teha avalikuks juba ammu mustandite kaustas redutavad fotod käesoojendajatest.
Kuduma hakkasin neid mitmel põhjusel:
- vaja oli ära proovida KnitPro painduvad 1,5mm vardad
- vaja oli ära proovida Drops Alpaka imepehme lõng
- väga-väga oli vaja ära proovida diagonaalsooniku kudumine ehk siis valelapiline kude.
Mis ma teada sain:
- vardad olid väga mõnusad. Minu jaoks ei paindunud nad liiga palju.
- valitud lõng ei vastanud 100% ootustele. Lõng on liiga karvane selleks, et kirikirja kududa. Sileda lõngaga oleks muster kindlasti paremini esile tulnud. Fotodel ei paista karvasus häiriv.
- diagonaalsoonik on väga vahva. Kooksin seda kindlasti veel. Järgmine kord teen iga värviga 2 rida vähem, siis jääb rohkem lapilise koe sarnane.
Kudusin kiiluga pöidla. Tahtsin väikest vimkat sisse teha ja konstrueerisin kassimustri. Kassid on pöialdel peegelpildis.
Muster sai kokku pandud "vaba käega".
Eks see üks katsetamise projekt oli. Kõige tähtsam tõdemus oli see, et mulle väga meeldis sellist peent kirja kududa. Teen teinekordki.
Ainult repliigi korras ja hästi sosinal julgen siia lõppu lisada, et ka see projekt sai alguse juba ennemuistsel aal ning leidis oma lõpetuse selle aasta kevadel. Oli selline mõnuga mõne rea kaupa kudumise asi, kõikide teiste toimetuste kõrvalt. Tundub, et viimasel ajal satuvadki siia ainult pikka aega pooleli olnud asjad. Käib üks igavene igavesti pooleli asjade lõpetamine :)
